Derlõš märkis, et tema jaoks algab kultuur ennekõike kodutänavast ja kuivõrd ta tegeleb kogukondadega, huvitab teda ennekõike kultuuriloome kohalik tasand, selle kogukondlik mõõde.

"Kuidas võimustada kohalikku loomingulisust, selle potentsiaali ja eneseväljendust, mis mõjuks positiivselt kogu piirkonnale? Näitena võib tuua kohvikutepäevi, asumiseltside festivali või kogukonnaaedu. Pealtnäha võivad olla väga väikesed ja tagasihoidlikud algatused, mis omavad samas kohalike jaoks suurt väärtust."

Nende ettevõtmiste taga on sageli käputäis n-ö sädeinimesi, kes leidnud pere- ja tööelu kõrvalt aega ja motivatsiooni teha midagi omaalgatuslikult kogu kodukoha ja kogukonna heaks, jätkas ta.

"Kuidas me saaksime läbimõeldult ja jätkusuutlikult neid toetada, selleks, et nemad omakorda leiaksid aega ja edaspidigi jõudu inspireerida teisi oma naabruskonna elanikke ja inimesi ja luua kodukoha uusi väärtusi?"

Derlõš märkis, et lisaks ilmselgele rahalisele toetusele ja vabakonna oskuste arendamisele usub ta, et oleks vaja paremaid ruumilisi tingimusi.

"Kui mõelda, siis millist kultuuri soodustab meie avalik ruum praegu? Kas toome piisavalt kohti, mis pakuks võimalusi kultuuriloomeks rohujuuretasandil? Tihti jääb tunne, et prevalveerib pigem autostunud kaubanduskeskuse kultuur."

Ta loodab, et avaliku ruumiga liigutaks pigem selle poole, et igas asumis ei oleks mitte oma kaubanduskeskust, vaid oma kogukonna kohtumispaik.

"Olgu selleks raamatukogu, avatud noortekeskus või kodupark. Midagi, mis pakuks loomingulisust ja omaalgatuslikkust stimuleerivat keskkonda. Pean silmas avalikku ruumi, mis ei oleks liiga ülereguleeritud, vaid jätaks võimalust ka spontaanseteks katsetusteks, eneseväljenduseks."

Lõpetuseks palus Derlõš mõelda oma kodukoha ja kodutänava peale. "Milliseid võimalusi see teile praegu pakub? Mitte ainult parkimisruumi laiendamiseks, vaid ka kohaliku ruumi ja kultuuri arendamiseks."