Albumi A-poolel on kuus Lauri Sommeri laulu ja üks tema loetud Liisi Ojamaa luuletus, B-poolel viis Arles Kanguse laulu. Kassette valmis kokku 49 tükki ehk täpselt nii palju, kui vanaks elas Liisi Ojamaa.

Lauri Sommer meenutas, et Liisi Ojamaa luule sai talle tuttavaks 1980. aastatelte lõpu Nooruste ja 1990. aastate alguse Vikerkaarte kaudu. "Tema mustvalgete fotode salapärane, otsekui teisest ajast pärinev kuju mõjutas mu tollast naiseideaali," sõnas ta ja lisas, et nad olid samast põlvkonnast, kuulasid sahisevatelt kassettidelt eesti punki, kogesid sarnaseid ühiskondlikke muutusi ja nägime oma ümbruses mütoloogiat.

"Ta surmale järgnenud kuudel ostsin kõik ta kogud ja lugesin need tasapisi läbi, sain lähemalt tuttavaks temaga, kellega elus juttu ei ajanud," mainis Sommer ja lisas, et ta tutvustasin Ojamaa loomingut paarile tuttavale muusikule. Arles Kangus oli Liisi Ojamaa tunnetusele lähedases linnaluules ja rockmuusikas juba sünnipäraselt sees. "Ta kirjutas selle kasseti teise poole lood mõne nädalaga."