Teoses põimuvad nii Sommeri isiklikud kohtumised kui meenutatakse Tartu linna poeetide Artur Alliksaare ja Uku Masingu loomingut. Selliselt põimuvad kaasaeg ja ajalugu isiklikus laadis.

Sommer ise enam Tartus ei ela, vaid peab talu Lõuna-Eestis, ning see distants aitab kirjaniku sõnul Tartut paremini näha.

"Olen elanud Karlovas ja Annelinnas, Vaksali kandis, Toomel, Tähtveres ja viimati Raadil. See linn on mu saatusesse sõlmitud kümnete sõprade ja tuttavate, paljude oluliste poeetide, kaunite naiste, elukunstnike ja mõtlejate kaudu. Tartlannasid olen armastanud, mu tütargi elab seal. Nad kõik on minu jaoks Toome tuled, mille kuma mäelt alla linnale langeb. Nende valgel võib minna iseenese teise otsa," luges kirjanik "OP"-is oma teosest.

Lauri Sommer sõnas, et "Toome tuled" on triloogia lõpp, mille kaks esimest osa on "Räestu raamat" (2012), kus autor mõtestab Võrumaad, ning "Sealpood sood" (2014), kus kirjanik liigub Viljandis.