25. aprillil Tartus sündinud Lõhmus õppis aastatel 1970–1973 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist töötlemist ning 1981–1988 Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluule ja soome-ugri keeleteaduse eriala.

1984. aastast töötas ta Tallinnfilmis režissööri abi ja assistendina. Samal aastal alustas ka ajakirjanikutööd, kui sai ajakirja Teater. Muusika. Kino. filmitoimetajaks.

Aastatel 1991–1999 töötas ta Eesti Televisioonis filmisaadete toimetajana ("Ffriik!". "Ffriigi teataja", "Griša", "Antoša", "Kaadris"). Aastatel 1995–1998 oli ta Kultuurilehe ja Eesti Ekspressi TV-Nädala filmi- ja teletoimetaja, 1998–2000 Postimehe kultuuritoimetuse filmitoimetaja. Lõhmus on avaldanud Eesti ajakirjanduses rohkem kui 400 filmikirjutist.

1996. aastal valiti Lõhmus aasta filmiajakirjanikuks. Samal aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia filmikriitika eest. 2012. premeeriti teda samuti kultuurkapitali aastapreemiaga panuse eest projekti Eesti Film 100, mille raames sai Lõhmuse eestvõttel teoks Eesti filmiklassika DVD-sari.

Lõhmus oli 2006. aastal üks initsiaatoritest Eesti Filmimuuseumi loomisel Eesti Ajaloomuuseumi osakonnana. Lisaks restaureeriti tema algatusel Johannes Pääsukese film "Noored kotkad", mis linastus pidulikult Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva sarjas. Lõhmus on võtnud südameasjaks ka teiste väärtuslike Eesti filmide digitaalse taastamise.

Lõhmus on andnud loenguid Eesti, Euroopa ja maailma filmiajaloost Tallinna Pedagoogikaülikooli, Balti Filmi- ja Meediakooli ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele ja magistrantidele. Ta oli Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige.

Aastatel 2000–2006 oli Jaak Lõhmus Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert.

2023. aastal pälvis Lõhmus ka Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Filmid:

1984 "Karoliine hõbelõng" (režissööri abi)

1986 "Emb-kumb" (dokfilm, stsenarist ja režissöör); - see oli UNICA festivalist

1988 "Lünk" (dokfilm, stsenarist ja režissöör); Tallinna vanalinnast

1989 "Kolmkümmend aastat hiljem" (dokfilm, stsenarist ja režissöör);

1991 "Põgenemine" (dokfilm, stsenarist, režissöör Andres Sööt);

2006 "Kuidas tuli "Kevade" (dokfilm, kaasstsenarist, režissöör Anne-Mari Neider);

2007 "Universitas Tartuensis 375" (dokfilm, kaasstsenarist, režissöör René Vilbre ja Märten Vaher);

2008 "Meie maailma nurk. Lossi dekonstruktsioon nr 3" (dokfilm, stsenarist, režissöör Märten Vaher);

2009 "Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts" (dokfilm, režissöör);

2010 "Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt" (dokfilm, stsenarist ja režissöör);

2011 "Kosmos68" (dokfilm, kaasstsenarist, režissöör Peeter Brambat).