Eestirootslased on Eesti rannikul ja saartel elanud sajandeid – kirjalike allikate järgi juba 13. sajandist või varem, olles omanäoline osa siinsest mitmekesisest kultuurimaastikust.

Näitus keskendub rootsikeelse vähemuse elule, keelele, traditsioonidele ja kogukonnatundele. Lisaks uuritakse, kuidas mõjutas Teise maailmasõja katkestus kogukonna saatust ning millised on praegused märgid, mis viitavad eestirootslaste kultuurilisele järjepidevusele.

Näituse peakuraator Kristel Rattus rõhutabki, et rannarootsi kultuur muutus ja uuenes sarnases rütmis ülejäänud Eestiga. Suure muutuse tõi Teine maailmasõda, kui rannarootslased lahkusid massiliselt Rootsi.

"Selle sündmusega rannarootsi ajalookirjutus sageli ka lõpeb, nagu saanuks otsa ka kultuur. Tõepoolest, pärast sõda paljud assimileerusid, samas mälestusi anti ikka edasi ja tänapäeval elab rannarootslaste järeltulijaid nii Eestis kui Rootsis," sõnas Rattus.

Paljudele inimestele selguvad nende rannarootsi juured aga üllatusena ja mõnikord "avastatakse" oma päritolu alles suguvõsa uurides. "Kes teab, ehk leiab mõni oma rannarootsi juured ERM-i näituselt, märgates mõnd tuttavat eset, kuuldes mõnd vanavanemate räägitud lugu või mõistes, kust mõni perekonna tava pärit on," rääkis kuraator.

"Õnneks leidub küllalt neid, kes soovivad eestirootsi kultuuri alal hoida ja edasi luua, Lääne-Eestis toimuvad ju nii eestirootslaste kogukonnapäevad kui laulu- ja tantsupeod," lisas ta.

Näituse kuraatorid on Anu Järs, Tiina Kull, Reet Mark, Reet Piiri, Kristel Rattus, Mariliis Vaks (Eesti Rahva Muuseum); Jorma Friberg, Anu Raagmaa (Rannarootsi Muuseum); Sofia Joons (Tartu Ülikool); Hele Kiimann (Eesti Meremuuseum), näituse peakunstnik on Iir Hermeliin.

Audiovisuaalsed teosed on näitusele loonud Madis Katz ja Maido Selgmäe (ERM), graafiline disainer on Katrin Leement, näituse produtsent Reet Mark.

Näitus on avatud 28. juunini 2026.