"Keegi ütles, et 80 pidi olema jumalik number, ma ei ole küll eriline numeroloog, aga selge on see, et null ei ole number ja kui kaheksa ümber kukub, siis on kõik, igavik on päral, seega tuleb seda kaheksat püsti hoida nii kaua kui veel saab, üheksani välja jõuda," ütles Rein Veidemann.

Ta rõhutas, et pärast Teist maailmasõda sündinud põlvkond on esimene rahuaegne põlvkond. "See vaimne testament, mida see põlvkond maha jätab, on näiteks see, kuidas suhelda kogu publikuga ridade vahel, sest pidime elama Vene okupatsiooni ajal, nüüd vabaduse ajal pole sinna vahele midagi kirjutada," tõdes ta ja lisas, et ridade vahele kirjutamine õpetas meile kujundi olemust. "See tähendab, et kujund vihjab alati millelegi."

Tema värske raamatu "Omailma väraval seistes" esimene osa on pühendatud mälestustele, teises osas on juba palju üldharivat. "See on just nimelt osa minu vaimsetest pürgimustest," selgitas ta ja mainis, et kolmas osa on intiimsem. "Kui ma midagi lugeja jaoks midagi esile tooksin, siis sellest kolmandast osast just mõtisklused, mis puudutavad vanadust, eksistentsiaalset nukrust ja lootust."

"Nõukogude ajal tuli palju alla neelata ja leida neid kõverteid, kuidas labürindis ringi liikuda ja siiski isendaks jääda," kinnitas Veidemann ja rõhutas, et oma hinge eest tuleb hoolt kanda. "Me seisame täiesti uue olukorra ees, ma olen väga tänulik, et olen siiamaani elanud ja näinud koos teiega seda, mis meie ümber toimub, see on see, et tehisaru võtab praktiliselt kõik üle, ta kirjutab teile valmis isegi luuletused, aga ta ei saa hakkama teie hingega, sest inimese hing on nagu kosmiline must auk: me kiirgame musta augu pinnalt, aga mis seal sees on, seda me ei saagi kunagi täpselt teada."