Viimased paar aastat on muusik Sofia-Liis Liivil möödunud täiskäigul ansambliga Sadu muusikat luues ja lugematul arvul kontserte anded. Kuigi praegune olukord tundub kui elumere lainete harjal seilamine, ei ole see kogu aeg nii olnud. Veel enne Sadu loomist oli Liivil elus hoopis väga madal periood.

"Mul ei olnud mingit sihti, mul ei olnud väga suuri rõõmuallikaid või ma ei osanud neid näha. Üleüldine elu oli üks pikk latt vorsti. Kui me ikkagi mõtleme pidevalt negatiivselt ja jääme sellesse luupi kinni, siis sealt ongi keeruline välja tulla," meenutas ta.

"Ma arvan, et igal inimesel on mingisugune tee käia. Küllap siis mulle anti ka võimalus valida, kas põhi või mitte, aga ma miskipärast ise valisin selle põhja. Tollel hetkel mitte teadlikult, aga ma oleks saanud nendel hetkedel üsna palju ära teha, et nii alla ei oleks jõudnud," nentis ta.

Samas usub Liiv, et keerulised ajad on vorminud temast inimese, kes ta täna on. "Ma ei oleks täna sellisena siin, ma ei teeks selliseid asju, ma võib-olla ei oskaks üldse suhestuda selliste inimestega, nagu ma täna oskan, ja inimestega, kellega mul on päriselt millestki rääkida."

Kuigi Liiv usub, et üht ravi, mis kõigile sobib, ei ole olemas. Aitas tal muu hulgas madalseisust välja tulla see, kui ta pani paberile oma mõtted kirja. "Ma ei ela ainult oma peas, vaid püüan väljapoole ka elada, kas see on siis loomingus väljendatav või on paberile kirjutatav," selgitas ta.

Idee Sadu luua käis Sandra Sillamaa Liivile välja 2024. aastal. Liiv ütles, et kuigi nad on mõlemad väga tugeva iseloomuga naised, on nende omavaheline klapp väga hea.

"Mõni lähedane oli kunagi mures, et vaata, et Sandra sind ära ei söö või pähe ei astu. Mina vaatasin peeglisse ja mõtlesin, et mina ei ole ka suhkrust, võib-olla on teistmoodi ja mina astun Sandrale peale," muigas ta. "See ei ole olnud ainult lust ja lillepidu, aga see on olnud päriselu."

Lisaks Sillamaale ja Liivile moodustavad Sadu ka Frederik Küüts, kes mängib kitarri, laulab ja tegeled produktsiooniga, ja trummar Robert. Ühist elu üle arutamist on Liivi sõnul palju. "Me oleme inimestena ka sellised inimesed, et meile meeldib kohvitassi taga elust ja olust rääkida."

Samas selliseid hetki, kus nad neljakesi koos muusikat kirjutavad, pole muusiku sõnul olnud. Pigem sõltuvad sel puhul rollid konkreetsest loost või ajahetkest.

"Kui me räägime konkreetselt Sadu teisest albumist, siis on väga palju olnud seda, et Frederik tuleb valmisprodukti, mõtte või demoga. Kuna Robert on trummar – maailma kõige parem trummar – peab tema üldse teises ruumis olema, et luua," selgitas ta. "Loomisprotsess on nii mitmetahuline ja see ei pruugi toimuda ühel ajal, ühes kohas. See võtab aega."

Hiljuti kuulajateni jõudnud Sadu uuel albumil "Teine kõla" saavad muusiku sõnul kuulajad kohtuda palju küpsema bändiga. Liiv usub, et oluline on edasi pürgida, mitte samasse kohta seisma jääda.

Sadu populaarsust kommenteerides ütles, et Liiv, et bändi üleriigiline edu ei olnud ette planeeritud, vaid õiges asjad juhtusid õigel ajal.

"Me ei ole pidanud aastaid salaplaani, et me nüüd tuleme ja lööme jalaga ukse lahti. See on mingisugune ajastuse küsimus. Meil kõigil selle suure tiimina – mitte ainult meie neli laval, vaid ka meie seljatagune, kes pidevalt on igapäevaselt olemas – oli teineteist vaja. See on see, mida ma nüüd näen ja kuidas ma sellest kõigest mõtlen," rääkis ta.

Samuti näeb ta nende eduloos olulist rolli eestikeelsel repertuaaril, millega paljud kuulajad suhestuvad. "See kõnetab inimesi vanuse mõttes nullist sajani. Seda näeb ka meie kontserdil. Ei ole pelgalt ainult keskealised mehed või lapsed, kontingent on suur ja lai, mis on üliäge."