Kolmapäeval esietendub Tallinnas Kanuti Gildi Saalis Elina Masingu ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide lõpukursuse lavastus "Replica", mille põhimotiiviks on kibestumine.

Masing, keda tuntakse ka kui Valget Tüdrukut, rääkis Vikerraadios Owe Petersellile antud intervjuus, et pakkumise tudengitele lavastus teha tegi kool talle eelmisel aastal.

"Mul on laval 15 tudengit, kes sel aastal kooli lõpetavad. Kõik on väga lahedad ja andekad. Nad on lavastajad, koreograafid ja näitlejad. Ehk siis selline suur projekt, ootamatult suur," muigas ta.

Lavastuse keskset teemat kibestumist peab Masing huvitavaks nähtuseks. Koos tudengitega uurib ta muu hulgas, kuidas enda tumedama poolega tegeleda, kuidas oma tundeid avastada ja kuidas mitte kurjaks muutuda ja kibestuda. Viise, kuidas teemat lahatakse, on mitmeid.

"Ma proovisin leida sellist vormi, kus iga osaline saaks ennast väljendada nii, nagu ta tunneb, kui lähedal ta ise kibestumisele on: kas ta tunneb, et see on rohkem füüsiline, kontseptuaalne või tekstiline, väga seinast seina," avas ta. "Aga üks asi, mida ma võin öelda, on see, et publikut me väga ei provotseeri. See oli minu jaoks oluline."

Masing näeb kibestumist kui silti, mida inimestele külge pannakse. "See on tihti halva maiguga, et tahan kedagi natuke solvata või halvasti öelda, selline väline märkamine ja võib-olla osati ka ebaõiglane. Ma tahtsingi avastada seda."

Põhjuseid, miks keegi kibestunuks muutub, võib tema sõnutsi olla palju – näiteks oled midagi väga kaua soovinud, aga seda ei juhtu sinuga, vaid kellegi teisega. Oluline on osata sellest olukorrast edasi liikuda.

"Ma mõtlesin, et tudengitele oleks nii oluline avada seda teemat, et alati kõik ei lähe nii, nagu me tahame ja kuidas me siis tegeleme sellega ilma, et anname alla või oleme kurvad ja ütleme, et kõik on elu süü, kuidas see võim enda kätte tagasi saada," kirjeldas ta.

Masing tõi välja, et esialgu oli noortel tudengitel keeruline kibestumisega isiklikku seost leida. "Ma arvan, et meis kõigis on väikseid killukesi kibestumist," usub ta.

"Lõpuks me ikkagi leidsime läbi tuttavate olukordade, läbi millegi välise, läbi mingite märkamiste, mis neil on igapäevaelus olnud, mingid seosed nende eluga. Aga see on väga erinevate perspektiivide alt tehtud. Ta ei käi ühe kindla teema ümber."

Viimased aastad on Masing elanud Eestist eemal, esialgu Portugalis, nüüd Hollandis. Välismaale viis teda soov poiss-sõbraga maailma avastada. Hollandis läksid mõlemad ka kooli. Ka tulevikus soovib ta vähemalt esialgu välismaal elada.

"Tahaks veel avastada. Ma tunnen, et see on silmaringi nii palju avanud. Näed nii teistsuguseid inimesi ja see on nii väärtuslik kogemus. Veel ei taha pidurit peale tõmmata. Pigem isegi Euroopast välja siis," arutles ta.

Välismaal elades ei ole ta ka muusikat jätnud. Hiljuti avaldas Masing Valge Tüdruku nime alt koos Raul Ojamaaga loo "Noored", mis on žanriliselt üsna erinev sellest, mida ta varem avaldanud on. Masingu sõnul tekkis tal välismaal olles distants sellega, mida ta on varem teinud.

"Ma ikkagi väga armastan seda, mis ma olen varem teinud, aga tekkis huvi teha mingi teistsugune laul ja seda distantsi ära kasutada. Muidu ma läksin ühest projektist järgmisesse ja järgmisesse, kõik voolas pidevalt, aga kui see distants tekkis, siis ma mõtlesin, et oot-oot, miks ma olen seda teinud, mis ma veel tahaksin teha, äkki ma ei pea minema täpselt nii edasi ja äkki ma avastan veel," rääkis ta. "Ma ei taha ennast veel ära pakkida ja ära raamida."

Ka näitlemisest ei ole ta loobunud, kuigi Hollandis elades on raskem Eestis prooviesinemistel käia. See, et ta saab mitmes vallas korraga tegutseda, meeldib Masingule väga.

"Ma just tegelen tudengitega selle teemaga, et kui palju vorm defineerib neid. Ma ise tunnengi, et olen teinud ühte vormi, teist vormi, kolmandat vormi, aga lõpuks see kõik rikastab mind ja mu sisemust nii palju," ütles ta.

"Näitlemine on kindlasti olnud üks põnev vorm, kus ma alguses ei tundnud ennast üldse mugavalt või olin täiesti kadunud, aga siis olid õiged inimesed ümber, kes ütlesid, et see ongi kõige ilusam, kui sa ei ole viimistletud ja ei tea, kuidas. Siis saabki otsida, kuidas saab teha või tunda."

Üheks Masingu missiooniks on olnud oma loominguga maailma paremaks teha. Kui ta umbes kaheksa aastat tagasi enda muusika tegemist alustas, tundus talle, et kõik on väga piiritletud ning paika olid pandud asjad, millest võib ja ei või laulda.

"Siis ma tundsin, et äkki me hülgame need asjad ja laulame kõigest. Ma tundsin, et mingid inimesed valetavad oma lauludes või ei räägi millestki lihtsalt selleks, et meeldida või müüa. See tekitas minus väga tugevaid tundeid: mis siis kui mind ei koti müümine? Ma tahan olla tüdruk, kes ei ole kleidis ja viiuliga, vaid kes karjub, hullutseb ja on julge, et avada tüdrukutele ka teisi võimalusi."