Kivilo sõnul oli tal tunne, et äkki saaks elus veel ühe uue peatüki avada. "Arvo Pärt on õpetanud seda, et tuleb alustada iga päev nullist ja julgeda hüpata vette. Eks ma natukene nüüd selle julgustüki tegin," tõdes Kivilo "Vikerhommikus".

Ta toonitas, et tema ja Pärtide vahel ei juhtunud mitte midagi. "Kohe oleks saanud seal 15 aastat ja siis äkki ongi aeg natukene asju muuta. 15 aastat on elus päris pikk aeg. See on olnud tohutult rikas, väga vaheldusrikas. Kui ma mõtlen terve oma tööelu peale, siis keskmiselt ma olen ma ühes kohas olnud viis või kuus aastat, nii et Pärdi keskuses olin isegi kolm korda kauem," märkis Kivilo.

"Mingit riidu ega skandaali ei tasu siit otsida. Kui see uudis välja tuli, siis püüdsin neid ka rahustada: alati ei pea olema skandaali," lisas ta.

Kivilo meenutas, et kui tema keskusesse tööle läks, ei rääkinud majast veel keegi. "Me rääkisime sellest, et Arvo Pärdi pärand ja arhiiv tuleb korda teha, sellesse süveneda. See on olnud ikkagi tohutult oluline, mis on tehtud Arvo Pärdi loomingu ümber. Loomislugude läbiviimised ja kõik see, mida publik tegelikult ei näe," rääkis Kivilo.

Uut peatükki alustab Kivilo Tallinnas Mustpeade majas. "Tallinna Filharmoonia on Tallinna linna hallatav muusika-asutus. Filharmoonia kasutada on Mustpeade maja, mis on Tallinna Kammerorkestri kodu ja Tallinna Kammerorkester kuulub ka Tallinna Filharmoonia alla ja see tekitab natukene segadust," selgitas Kivilo.

"Aegade jooksul on Tallinna Filharmoonial olnud ka erinevaid teisi tegevusi ja on ka praegu. Lastefestivalid, Brigitta festivali organiseeris Tallinna Filharmoonia. Viimastel aegadel on, minu meelest õigesti, tõstetud esile just Tallinna Kammerorkestrit selles organisatsioonis. See on väga hea," lisas ta.

Kivilo tõi välja, et linna ootused tema tööle on kammerorkestrit ja Mustpeade maja rahulikult edasi arendada. "Need kaks vaala on kõigepealt," märkis Kivilo, kes usub, et tal on ideid Mustpeade maja linnarahva jaoks uuesti elama panna. "Kui me suutsime Laulasmaale mändide alla teha tühja koha peale sellise maja, siis Pikal tänaval on seda lihtsam teha."

Tallinna Kammerorkestri kunstilise juhi puudumises Kivilo probleemi ei näe. "Maailmas on väga palju selliseid kammerorkestreid, kus ei ole ühte otsest kunstilist juht või ka peadirigenti. Praegune koosseis on uut ja tublit energiat täis. Vaatame, kas kunstilise juhi puudumine ka pikas perspektiivis orkestrile hea on. Praegu mulle tundub, et orkester on väga ilusti pildis olnud. On kasutatud erinevaid dirigente, erinevaid soliste ja väga paljudes erinevates kohtades esinetud."

Eesti klassikalises muusikas läheb Kivilo sõnul väljastpoolt vaadates väga hästi. "Kui palju on olnud selliseid õhtuid, kus üks duo paneb Alexela suuruse saali täis? Kui mõelda noortel interpreetidele, orkestritele, kooridele, siis need on ju võimsad. Aga see on väga habras ja ma ei lasku täna sellesse, kui lihtne on seda habrast tasakaalu murda või kuidas see niimoodi edasi saab püsida," nentis Kivilo.

Ta tõi välja, et siis negatiivsed tendentsid klassikalise muusika rahastamises on alanud palju varem kui ükskõik millised kriisid viimastest aastatest. "See on habras. Nii kaua kui meie muusikud saavad õppida või kuni meil on olemas laste muusikakoolide võrgustik, muusikaakadeemiad ja kõrgkoolid ning kuni me saame toetada neid, kes õpivad välismaal, siis andekusest ei tule puudu. Eesti muusika püramiidi alus on tugev," kinnitas ta.