Lavastuse keskmes on küsimus, kuidas ühiskonnas peab ja kuidas ei tohi käituda. Laval ehitatakse üles olukordi, kus ühiskonna poolt määratud rollid heidetakse kõrvale ja normaliseeritakse seda, et alati ei ole lõbus.

"Kui sa kujutad ette mingit olukorda tulevikus, siis sa kujutad seda ette perfektse olukorrana, aga elu ei ole perfektne. Sellised tagasilöögid on osa elust, aga ma tunnen, et osa inimesi saab vihaseks, osa kibestuvadki ja osa lihtsalt selleks, et mitte olla kurb või mitte kibestuda, annavad alla, mis on ka kurb. Tahaks normaliseerida, et on tõesti vahel raske," rääkis lavastaja Elina Masing.

"Replica" on Masingu teine lavastus koos Viljandi kultuuriakadeemia tudengitega, keda lavale astub kokku 15.

"Hästi palju oli seda, et tudengid tahtsid ise mõelda, ise arendada ja teha endale aktuaalseks need tekstid, mis olid mulle aktuaalsed. Kibestumise kohta saime teada, et see on tihti selline väline silt, mida inimesed teineteisele panevad, mis on natuke halvustav," tõi Masing välja.

Lõpuks jääb lavastaja sõnul alles küsimus sellest, kuidas selles maailmas elades mitte alla anda.

"Tahaks ikkagi, et võim oleks meie käes. Oleme hästi palju tegelenud sellega, et mitte ära anda võimu või elu kellegi teise kätte, et nemad otsustavad, kuidas asjad on. Võta see enda kätte, mina otsustan. Ja kui seekord ei tule välja, siis järgmine kord tuleb."