Lavastuse keskmes on kolm inimest, kelle lavapealseid tegevusi mõjutavad nii isiklikud kui ka kollektiivsed psühholoogilised ja geograafilised kogemused. "Mind huvitab, kuidas tegeleda poeetiliselt pisut kuivade teemadega nagu dokumentatsioon, mõõtmine ja statistika," sõnas Kotsar.

Maailmas on toimunud ja toimub kogu aeg hästi palju, vahepeal isegi liiga palju, seetõttu mind paelub selle müra välja puhastamine, ainult vajaliku selekteerimine, mis tõstatab küsimuse, et mis üldse on oluline ja kes seda otsustab. Mulle meeldib täpsus ja hästi välja arendatud struktuurid. "Atlases" asuvad kolm inimest endale iseloomulikul viisil neid struktuure välja joonistama ja nö "puhastus- ja kaevamistöid" läbi viima," lisas lavastaja. 

Laval astuvad üles Kirte Jõesaar, Maria Helena Seppik ja Elina Soosaar. 

Getriin Kotsar on vabakutseline lavastaja, kelle teosed, nii performatiivsed kui ka kirjanduslikud, tõukuvad peamiselt unenägudest, mälestustest, popkultuurist, inimkehast ja igapäevaelust.

Kunstnikuna huvitavad teda ruumid ja atmosfäärid, mis on kohati melanhoolsed ja liminaalsed, samas pelgupaika ja turvatunnet pakkuvad. Oma töödes püüab ta enda sõnul tasakaalustada nii fiktiivset kui reaalset, struktureerida kaost ning unistab sealhulgas parematest süsteemidest ja võimalustest vabakutselistele kunstnikele.

"Kanuti Gildi Saali üheks fookuseks on värskelt ülikooli lõpetanud noori oma esimese lavastuse väljatoomisel toetada. Getriin Kotsar kasutab vahenditena kaasaegset keha ja teksti, millega poeetiliselt erinevaid meediume sidudes uurib ta, kuidas me defineerime elus toimunut läbi ruumi. "Atlase" protsessi puhul toimusid proovid osaliselt ka linnaruumis ja looduses, mille järgselt see nüüd Püha Vaimu Saali jõuab, " lisas Kanuti Gildi Saali kunstiline just Eneli Järs.