Lotman ütles, et "Roheline laev" ei ole selline luulekogu, mis Mats Traadi loomingut kuidagi uude perspektiivi asetaks.

"Vastupidi. See on üsna loomulik ja loogiline eellugu Mats Traadi hilisemale loomingule," sõnas ta, lisades, et juba Traadi 50ndate luules on näha neid väärtusi, mida omistatakse hilisemale Traadile.

"Mulle tundub, et rütm on Mats Traadi puhul midagi olemuslikku. Ta küll varieerib rütmidega, kasutab erinevaid värsisüsteeme – rõhulist, silbilisrõhulist, vabavärssi –, aga ka viimase puhul on alati see rütm olemas ja tuntav. Tema värsijalad astuvad raskel, tugeval, maamehelikul, et mitte öelda matsilikul sammul ning semantilises plaanis seostub sellega samuti maalähedus, lihtsus, midagi ürgset ja igieestilikku," rääkis Lotman.

Ta lisas veel, et seda kõike vaatleb Traadi puhul üks luule-mina, kes ise ei ole aga sugugi nii lihtne ja maamehelik tüüp, vaid hoopis komplitseeritum ja ambivalentsem kuju.