Eesti ainus e-raamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu loodud ELLU on tegutsenud viis aastat. Raamatuid on seal ligi 1900, kuid neid võiks juhataja Kaie Holmi sõnul olla palju rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See, kui palju ELLU-s on raamatuid, sõltub sellest, kui palju on meie raamatukogul raha, aga ka sellest, kui palju Eestis üldse e-raamatuid välja antakse ja kui paljude ostmiseks saab meie raamatukogu loa," selgitas ta.

Autoriõiguse seadus e-raamatute laenutust ei reguleeri, seetõttu tuleb iga e-raamatu laenutamiseks küsida eraldi nõusolekut autoritelt. See on kirjastuste liidu esimehe Mart Jagomäe sõnul suur töö.

"Iga kirjastus vastutab, et tal on autorite käest küsitud õigused, et ta võib seda e-raamatuna laenutada. Viimasel ajal ka meie, kui teeme välismaiseid lepinguid, siis tuleb juba sisse punkt, et kui me ostame need õigused, siis ostame ka e-raamatu laenutamise õigused. Selles suhtes see liigub, aga see on niivõrd suur töö, et taga ajada kõiki neid üksikuid õigusi," rääkis Jagomägi.

Kui paberraamatu käibemaksuerisus on 9 protsenti, siis e-raamatu puhul on see 20 protsenti. Seda seeõttu, et seaduse silmis on e-raamat teenus, mitte raamat.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits kinnitas, et töö seaduste kaasajastamiseks käib.

"Ise loodan küll, et juba järgmisel aastal oleme konkreetselt edasi liikunud ka laenutushüvitiste teemal. Käibemaksu teema pole ainult kultuuriministeeriumi otsustada. See, et e-raamatuid käsitletakse seni teenusena, mitte raamatuna, on omad piirangud seadnud, kuid selle jaoks me kaasame kõik osapooled ja loodetavasti jõuame nende lahendusteni, et e-raamat on ka raamat, mis siis, et teda füüsilisel kujul pole, vaid on kättesaadav nutiseadmetes," selgitas Sits.

Lähiaastatel tahab Eesti rahvusraamatukogu luua üleriikliku e-raamatukogu, kust saaks teatud perioodiks tasuta alla laadida kõiki raamatukogu e-raamatuid.