Eesti esimene võõrkeelne e-raamatukogu võimaldab lugeda ka ilma internetita ({{commentsTotal}})

Võõrkeelne raamatukogu OverDrive
Võõrkeelne raamatukogu OverDrive

Tallinna Keskraamatukogu liitus mai lõpus rahvusvahelise e-raamatukogude süsteemiga OverDrive, mis toob siinsete lugejateni värske võõrkeelse kirjanduse. Uus süsteem võimaldab laenatud e-raamatuid lugeda ka ilma veebiühenduseta.

E-raamat, mis peaks olema digiajastul hea alternatiiv paberraamatule, jääb absurdse hinna juures enamikele inimestele siiski kättesaamatuks, raamatupoodides küündivad e-raamatute hinnad samale tasemele füüsiliste teostega. Sellele olukorrale pakuvad lahendust raamatukogud, kes arendavad välja süsteeme, kuidas tuua digiraamat inimestele kätte ka ilma raha välja käimata.

Alates 2012. aastast on Tallinna Keskraamatukogus toiminud e-raamatukogu ELLU, kust saab tasuta laenata värskeid eestikeelseid e-raamatuid. Keskraamatukogu töötlusosakonna pearaamatukoguhoidja Eva Suik kinnitas, et digitaalsete raamatute laenamise on inimesed hästi vastu võtnud, sest näiteks 2016. aastal laenati 18 306 e-raamatut, mis näitab ligi 30 protsenti kasvu 2015. aasta ees.

Huvitava statistikana tõi ta välja, et e-raamatuid loevad rohkem naised, 2016. aastal olid nende e-raamatute lugejatest suisa 75 protsenti naised. "Kõige noorem kasutaja oli 7-aastane ja kõige vanem 90," tõi ta välja ja lisas, et e-raamatute lugemise teenus on siiski suunatud eelkõige lastele ja noortele.

Alates 22. maist on Tallinna Keskraamatukogu lugejatel võimalus laenutada ka võõrkeelseid e-raamatuid, kuna liituti rahvusvahelise süsteemiga OverDrive. "OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid," ütles ta ja lisas, et teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu üle maailma ning esimesena Eestis liitus nüüd ka Tallinna Keskraamatukogu. "Pisut rohkem kui kahe nädala jooksul, mil inimesed on OverDrive'i kasutada saanud, on veebilehte külastatud enam kui 1000 korda ning laenutusi lisandub iga päevaga."

Võõrkeelse e-raamatukogu suureks plussiks on see, et laenatud teoseid saab lugeda ilma veebiühenduseta. "Selleks tuleb laenatud e-teavikud laadida alla kas seadmesse installeeritud OverDrive’i rakendusse või internetibrauserisse," kinnitas Suik ja tõdes, et juurdepääs teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

Samuti tõi ta välja mõned teosed, mille paberraamatud ei ole veel raamatukokku jõudnud, aga mida juba praegu on võimalik värske keskkonna vahendusel lugeda. "Näiteks Cassandra Clare’i raamatusarja "The Dark Artifices" teine osa "Lord of Shadows", Jenny Han’i raamatusarja "To All the Boys I've Loved Before" kolmas osa "Always and Forever, Lara Jean" ja Sarah J. Maas’i raamatusarja "A Court of Thorns and Roses" kolmas osa "A Court of Wings and Ruin"."

Kuigi pealtnäha tundub, et e-raamat lahendaks ka probleemi, et inimesed peavad populaarset raamatut järjekorras pikka aega ootama, siis tegelikult nii ei ole. "Üheks ühiseks jooneks meie e-raamatukogudes on see, et ühel ostetud litsentsil saab samaaegselt olla üks lugeja," selgitas ta. See tähendab, et kui raamatukogu on ostnud ainult ühe litsentsi, siis saabki seda korraga lugeda vaid üks inimene, teised peavad aga ootama.

"E-raamatu litsentsile kehtib raamatukogu jaoks jaehind, mis tähendab, et e-raamatut on sageli kallim osta kui sama teose trükitud versiooni, mida müüakse raamatukogudele jaehinnast oluliselt soodsamalt," nentis Suik ja mainis, et lisaks muutuvad raamatukogule kulukaks litsentsidele seatud laenutuskordade arvud. "Tänaseks on peaaegu kõik kirjastajad eestikeelsete e-raamatute litsentsile kehtestanud 10 laenutuskorra piirangu varasema 20 laenutuskorra asemel ja see on e-raamatute ostmist raamatukogu jaoks üha kulukamaks muutnud," sõnas ta ja tõi välja, et jätkuvalt on kirjastusi, kes raamatukogule kõikide soovitud e-raamatute litsentse ei müü. "OverDrive keskkonnas müüakse litsentse väga erinevate tingimustega nii hinna kui ka kehtivuse osas."

Virtuaalsete raamatute lugemine muutub küll üha populaarsemaks, kuid paberraamatute turgu need Suigu sõnul veel õige pea asendama ei hakka. "E-raamatute laenamine pakub täiendavaid võimalusi nendele inimestele, kes eelistavad raamatuid lugeda nutiseadmete vahendusel, aga see jääb praegu siiski selgelt alla paberraamatutele, ka eesti kirjastajate hinnangul on meie e-raamatute turg pigem väike."

Loe OverDrive'i e-raamatukogu kohta lähemalt siit.



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: