Rahvaraamatukogudel ei jätku teavikute ostmiseks raha
Raamatukoguhoidjate ühing saatis kultuuriministeeriumile kirja, kus nad toovad välja, et rahvaraamatukogude vähene rahastus pärsib võimet soetada piisavas koguses teavikuid.
Ministeeriumile saadetus kirjas toob ühing välja, et viie aasta jooksul on riiklik toetus teavikute ostmiseks püsinud muutumatuna ehk 1,9 miljoni euro tasemel. Samas on raamatud muutunud kallimaks ja omavalitsuste toetus rahvaraamatukogudele erineb piirkonniti. Populaarsetele raamatutele on ühingu sõnul pikad järjekorrad, näiteks on Tartus Oskar Lutsu nimelises raamatukogus Tõnu Õnnepalu "Tööpäevale" järjekorras 127 inimest.
Raamatukoguhoidjate Ühingu juhi Kristi Veeberi sõnul nõutakse aina rohkem ka e-ja audioraamatuid, mida e-raamatukogu Mirko valik ei kata. "Kui olukord jätkub, jääb suur osa inimestest eestikeelsest kirjandusest ilma, eriti lapsed ja noored, kelle lugemisharjmus peaks olema ühiskonnas prioriteet," sõnas ta ja lisas, et teavikute hinnad on tõusnud ning lugejat ei jaksa neid enam osta. "Piisavalt ei jaksa osta ka raamatukogud, sest riiklik komplekteerimistoetus on aastaid püsinud samal tasemel.
Kristi Veeberi sõnul oleks miljon eurot miinimum, mis aitaks rahvaraamatukogusid kriisist välja tulla. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütles, et see on ka ministeeriumi prioriteet riigieelarve läbirääkimistel. "Kahtlemata see on väga ajakohane ettepanek, mis on tehtud ministeeriumile, sarnase ettepaneku on tänavu teinud kultuuriministeeriumile ka Eesti Linnade ja Valdade Liit," rõhutas ta.
Tema sõnul on kultuuriministeeriumi prioriteet rahvaraamatukogude komplekteerimistoetuse tõus 2027. aastaks, et suurendada väljaannete kättesaadavust "Kindlasti toetada ka lugemisharjumust, aga väga oluline osa lisaks trükiste kollektsioonidele on ka e-väljaannete kättesaadavus."
Raamatukoguhoidjad on aga mures selle pärast, et raha eraldatakse hoopis e-raamatukogu Mirko arendamisele. "Meie seisukoht on, et Mirkot ei tohiks rahastada rahvaraamatukogude komplekteerimistoetuse arvelt, vaid mõlemad on võrdselt olulised."
Talihärm rõhutas, et kuna e-laenutus on mõeldud üle-eestilise teenusena kõigile omavalitsustele, siis põhimõtteliselt saavad kasu ka kõigi rahvaraamatukogude lugejad. "Oluline on see, et me teavikutoetuse tõusu saaksime, siis saab edasi rääkida, kuidas täpsemalt eelarve jaotub."
Toimetaja: Kaspar Viilup






















