Ka minu jaoks on teemal väga isiklik tähendus. Olen suur lugemise ja raamatukogude fänn. Ainuüksi käesoleval aastal olen laenutanud ja läbi lugenud 40 raamatut. Lugejana ootan, et raamatute leidmine ja laenutamine oleks loogiline ja kiire. Et raamatukogudes oleks piisavalt valikut erineva lugemishuviga inimestele.  Et populaarsete raamatute järjekorrad liiguksid kiiresti. Arenguruumi on siin nii laenutussüsteemi kasutajasõbralikkuse kui ka raamatuvaliku osas.  

Hea strateegiakorraldus 

Hea strateegiakorraldus tähendab minu jaoks oskust vaadata ausalt otsa sellele, kas süsteemid, mille oleme aastate jooksul üles ehitanud, vastavad veel tänastele vajadustele. Kas need on kasutajakesksed? Kas need on tõhusad? Kas need on õiglaselt korraldatud? Kas need võimaldavad arengut?

Täna on Eestis 478 rahvaraamatukogu. Samal ajal on tugisüsteemid killustatud, töökoormused maakonniti väga erinevad ning mitmeid tegevusi tehakse paralleelselt ja dubleerivalt. 

Omavalitsusjuhina puutusin aastaid tagasi kokku ka raamatukogude korraldusliku poolega ning juba siis tundus mulle kummaline süsteem, kus raamatud liikusid poest esmalt maakonnaraamatukogusse ja alles sealt edasi kohalike raamatukogudeni. Esiteks muutis see uute raamatute lugejateni jõudmise aeglasemaks ning teiseks toimis ka transpordikorraldus vastavalt sellele, kellel oli parasjagu piisavalt aega pakkidele järele minna. See ei ole kaasaegne ja tõhus lahendus.

Samuti tundus toona ebaõiglane, miks osad raamatukogud saavad riigilt nii suure toetuse, kuid teised omavalitsused peavad ise hakkama saama. Rahvaraamatukogureform aitab kaasa õiglasemale ja ühtlasemale kohtlemisele ning meie raamatukogud väärivad ühetaolist toetust üle Eesti. 

Eesti Rahvusraamatukogu rolli tugevdamine üleriigilise arendusüksusena on loogiline samm. Nii nagu ei loo me igasse maakonda eraldi digiriiki või andmehaldust, pole mõistlik ka raamatukogusüsteeme killustatult arendada. Ühtne e-kataloog, kaasaegne andmehaldus, automatiseeritud tugiteenused ja paremini korraldatud logistika on võimalus pakkuda kvaliteetsemat teenust kogu Eestis. Ühtne hankesüsteem võimaldab hindu raamatukogude jaoks odavamaks muuta ning see aitab raamatuvalikut järjest kallinevate hindade juures laiapõhjalisena hoida. 

Praegu kulub väga palju aega süsteemidele ja tegevustele, mida tehakse eri kohtades paralleelselt: tellimuste vormistamine, andmete sisestamine, logistika korraldamine, väljaannete töötlemine ja muu tehniline käsitöö. Kui meil on kaasaegsed ja toetavad süsteemid raamatute tellimiseks, sisestamiseks, haldamiseks ja laenutamiseks, siis ei tähenda see ainult suuremat efektiivsust. See tähendab ka rohkem aega inimese jaoks. Selleks, et korraldada kirjandusõhtuid või raamatuklubisid. Või lihtsalt raamatukogu külastajatega suhelda.

Näen, et ka sidusus haridusvaldkonnaga võiks olla oluliselt tugevam ning seega on võimalus rohkem panustada koostööle koolide, huvikoolide ja lasteaedadega, et varakult nende lugemisharjumusi kujundada. Aga samamoodi toetada avalike e-teenuste kasutamist, kogukondade sidususe tugevdamist ning õppimise ja enesarengu võimalusi. 

Jah, omavalitsuste keskraamatukogudel on kindlasti oluline roll võrgustiku eestvedajana ning valdkonna arendajana. Seega on väga oluline, et reform ei lõhuks juba toimivaid võrgustikke ning arvestaks piirkondlike eripäradega. Rahvaraamatukogureformi järel tulevad ametisse piirkondlikud töötajad, kelle ülesandeks on just üleriigiliste programmide, erialase nõustamise ja täiendkoolituse koordineerimine piirkondades. Nende ülesanne on toetada kõigi selle piirkonna kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude võimekust oma kogukondi paremini teenindada. See on võimalus näidata, et koostöö saab toimida ka kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel. 

Minu hinnangul liigub reform just selles suunas, et keskne arendus ja kogukondlikkus oleks hästi ühendatud ning koostöö erinevate osapoolte vahel toimiks. 

Muutustega kaasnevad hirmud

Muidugi kaasnevad iga suure muutusega küsimused ja hirmud. See on normaalne. Ka see reform ei saa olema täiuslik ning kindlasti tuleb ette kohti, mida tuleb jooksvalt parandada. Aga minu meelest on olulisem küsimus see, kas me julgeme süsteeme ajakohastada või jääme kinni lahendustesse, mis on loodud hoopis teistsuguses ajas. Mul on hea meel, et seda reformi on pikalt planeeritud ning koostöös ka lahendusi leitud, näiteks makstakse omavalitsustele kompensatsiooni töökohtade ümberkorraldamise eest. 

Ma olen julgete muutuste poolt, eriti kui seda on põhjalikult planeeritud. Ka Eesti Linnade ja Valdade Liit on väljendanud seisukohta, et meie raamatukoguvõrk vajab ajakohastamist ning aastatepikkune panus eelnõu ettevalmistusel ei tohiks luhta minna. Seadusest tulenevate muudatuste praktiliste protsesside ja tegevuste kavandamine peab jätkuma koostöös rahvaraamatukogude ja teiste partneritega. Hea strateegiakorraldus ei tähenda muutuste tegemist muutuste pärast. See tähendab julgelt, läbimõeldult ja koostöös tehtud otsuseid, mis aitavad luua sidusamaid, õiglasemaid ja kasutajakesksemaid süsteeme.

Just seepärast mina seda muutust ka ootan.