Harkiv on peaaegu iga päev Venemaa mürsurünnakute all. Kõige tabavam sõna meie praeguse linna kirjeldamiseks on "murdumatu". Vene väed ründavad reeturlikult tsiviil- ja kriitilist taristut, elamupiirkondi, lasteaedu, koole ja raamatukogusid ning hävitavad kultuuripärandit. Avalikud, kooli- ja akadeemilised raamatukogud on saanud kahjustusi igas linnaosas.

24. veebruari 2022. aasta seisuga tegutses Harkivis 782 raamatukogu, millest praeguseks on täielikult hävitatud 60 avalikku raamatukogu, 180 hoonet on saanud mitmesuguseid kahjustusi ning kümnes piirkonnas ei tegutse mitte ühtegi raamatukogu. 13 000 hoonet on saanud kahjustusi, neist üle 9000 on elumajad.

Hävitustööd raamatukogudes

Pivnitšna Saltivka raamatukogu, mis asus korterelamu esimesel korrusel aadressil Natalia Užvi tänav 82, on muutunud traagiliseks sümboliks. Fotod 16-korruselisest hävitatud hoonest levisid üle maailma. Raamatukogu, kus 2022. aasta veebruaris planeeriti noorte kunstnike näitusi ja arutati linnapeaga arengustrateegiaid, on maetud rusude alla. Kõige valusam kaotus kõigile harkivlastele on Ukraina suurima ja vanima raamatukogu V. G. Korolenko nimelise Harkivi Riikliku Teadusraamatukogu (KHRTR) kahjustamine. Raamatukogu on nii digihariduskeskus, intellektuaalse mõttevahetuse paik kui ka juhtiv info- ja sotsiaal-kultuuriline keskus.

Raamatukogu sai rängalt kannatada naaberhoonete raketitabamustes. Katus on lõhutud, aatriumi kohal asuv katuseaken purustatud, purunes ka 545 akent ja hävis küttesüsteem. Hoidlate temperatuuri-, niiskus-, valgustus- ja turvatingimused on halvenenud, ohustades dokumendikogusid, samal ajal kui pidev pommitamine on põhjustanud tööruumide lagede ja hoone fassaadi murenemist.

Kolleegide kaotamine on meile aga eriti valus. Jaanuaris 2023 suri raskete vigastuste tagajärjel Valeri Romanovski, Ukraina kaitsja (hüüdnimega Kozak) ja KHRTR-i raamatukoguhoidja; teda autasustati postuumselt III järgu ordeniga "Vapruse eest". Märtsis 2026 hukkus elumaja raketitabamuses raadiotehnika kolledži pearaamatukoguhoidja Jana Poljanska koos tütre ja emaga.

Hoolimata karmist tegelikkusest on Harkivi raamatukogud näidanud üles uskumatut vastupidavust. Raamatukoguhoidjad on jätkanud kogukonna teenindamist ka väljaspool raamatukoguhooneid. Lugejatele pakutakse teenuseid metroojaamades, pommivarjendites ja haiglates. Maa-alustes "metrookoolides" käib tuhandeid lapsi. Elanikke kaasatakse piirkondlikes sotsiaalkeskustes ja hooldekodudes ning pakutakse kultuuri- ja haridustegevusi. Viiakse ellu ka põgenikke toetavaid projekte.

Sõja ajal on erilist tähelepanu pööratud lastele ja noortele. Näiteks võimaldab rajatud varjend Harkivi piirkonna laste- ja noorteraamatukogul osaleda olulistes projektides nagu ESTEAM-i noorte hariduskeskus Ko_Laba, erivajadustega laste kaasamise keskus ja noortekeskus Litera, mis kõik on suunatud noorte arengu toetamisele ja suhtlemisvõimaluste pakkumisele. Toimuvad loengud, töötoad ja koolitused ning gümnaasiumiõpilastele pakutakse tasuta ettevalmistust ülikoolide sisseastumiseksamiteks. Harkivi meditsiiniülikooli teadusraamatukogu töötajad viivad koos üliõpilastega ellu heategevuslikku projekti "Maailm laste kätes". Vabatahtlikud külastused toetavad piirkondliku lastehaigla onkoloogiaosakonna patsiente ning vabaajategevused (joonistamine, lauamängud) soodustavad suhtlemist.

Raamatukogude kiire areng

Sõda on toiminud katalüsaatorina raamatukogude muutumisel traditsioonilistest füüsilise ruumiga asutustest paindlikeks teenuskeskusteks, mis suudavad tegutseda piirangute ja ohtude tingimustes. Raamatukogud on kohandanud oma tegevust, tõhustades tööd e-ressursside ja digikogudega ning laiendatud on kaugteenuseid, et tagada pidev juurdepääs infole ka siis, kui ruumide füüsiline kasutus pole võimalik. Samal ajal on kujunenud uued meetodid teenuste korraldamiseks kriisitingimustes. Raamatukogud toimivad Vene propaganda vastase võitluse keskustena. Eksperdid haldavad sotsiaalmeediakontosid ja panustavad Wikipedia artiklite korrektsesse sisuloomesse.

Raamatukoguteenuste kättesaadavuse tagamiseks on mobiilsete teenuste osa strateegilise töövahendina märkimisväärselt kasvanud, et toetada kogukondi, eriti vabastatud aladel. Teenuse arendamise võtmeelemendiks on raamatubuss – mobiilne raamatukogu, mille Tallinna Keskraamatukogu annetas KHRTR-ile humanitaarabina rahvusvahelise partnerluse raames. Algatust arendatakse edasi kampaaniaga "3000 raamatut raamatubussile" ja toetusprojektiga "Mobiilne raamatukogu Harkivi piirkonna kogukondade toetuseks". Lisaks viiakse ellu mitmeid heategevuslikke algatusi rindelähedaste kogukondade lugejate toetamiseks: "Pärast okupatsiooni: raamatud lastele", "Murdumatud raamatukogud" ja "Toeta Harkivi raamatukogusid!".

Andmete kogujad ja säilitajad

Oluline osa Harkivi raamatukogude sõjaaegsest tegevusest on olnud sõjasündmuste dokumenteerimine ja mälestamine. Näiteks loodi Vene-Ukraina sõja teemaliste dokumentide digitaalne arhiiv, mis kaasab raamatukoguhoidjaid üle kogu Ukraina ja mida koordineerib KHRTR. Ajaloolise mälu säilitamiseks koguvad enam kui nelikümmend raamatukoguhoidjat dokumente kontrollitud avalikest internetiallikatest (fotod, videod ja tekstimaterjalid). 2026. aasta jaanuari seisuga on kogutud ja arhiveeritud üle 100 GB andmeid, mis on kättesaadavad laiale kasutajate ringile. KHRTR korraldab ka mahukat monitooringut teemal "Harkivi piirkonna raamatukogud sõjaolukorras", mis ilmub veebiväljaande ja -ressursina. Harkivi piirkonna laste- ja noorteraamatukogu juhib projekti "Muuseum: Mälukontroll. Harkiv", mille eesmärk on säilitada rahvuslikku mälu ja pakkuda suuremat valikut raamatukoguteenuseid muuseumitehnoloogia abil.

Täiemahulise sissetungi esimestest päevadest on Harkivi piirkonna universaalne teadusraamatukogu avaldanud bibliograafilist teatmikku "Murdumatu Harkivi kroonika" ja ülevaadet "Harkivi piirkonna raamatukogud sõja tegelikkuses". Karazini-nimelise ülikooli teaduslik keskraamatukogu valmistab ette teatmesarja "Sõda Harkivis ja Harkivi piirkonnas: sündmuste lingitud kroonika". Beketovi-nimelise majandusülikooli raamatukoguhoidjad koordineerivad projekti "Sõjapäevik", millest on saanud linna ühe kõige rängemini pommitatud ülikooli murdumatuse kroonika.

Kunstil on sõjakroonikas oluline roll. Üks tuntumaid kunstipäevikuid on projekt "Ukraina palub abi!", mille autor on Nika Hvorostenko − Harkivi muusika- ja teatriraamatukogu raamatukoguhoidja, teatriteadlane ja kunstnik. Autori võpatamapanevad illustratsioonid-kajastused, täis valu ja lootust, on olulisel kohal tema sotsiaalmeediakontodel.

Praeguseks on Harkivi raamatukogud muutunud tõeliseks kogukonna eesliiniks: hävitamatuteks tugipunktideks, digikeskusteks ja vabatahtlike staapideks, kus punutakse varjevõrke, jagatakse humanitaarabi, kogutakse sõdurivarustust, valmistatakse traditsioonilisi amulette ning pakutakse psühholoogilist ja biblioterapeutilist tuge. Kultuur on Harkivis muutunud võimsaks ellujäämise ja identiteedi säilitamise vahendiks, tõestades, et rahvas, kes jätkab lugemist ka pommide all, on võitmatu.

Artikkel ilmus ajakirjas Raamatukogu.