Keegi meist ei vali aega, milles elada. Me elame praegu ja teist aega meil pole. Oleme juhtunud elama rasketel ja muutlikel aegadel, meeletus tempos, tohutu hulga teabe ja sündmuste keskel, uute tehnoloogiate kiires voos – ning seda kõike sõja tingimustes, kus miski pole kindel. Miski pole kindel, välja arvatud meie usk võitu ja igapäevane töö…

Elame nn uues normaalsuses, mida iseloomustab kiire tehnoloogiline areng, olukordade äkiline muutumine ja ebakindlus. Sellistes tingimustes ei ole pidev kohanemine ja muutumine mitte ainult soovitatav, vaid hädavajalik. Selline reaalsus pakub tõsiseid väljakutseid raamatukoguvaldkonnale üle maailma. Ukrainas võimendavad globaalseid väljakutseid Venemaa täiemahulise sissetungi laastavad tagajärjed.

Globaalse ebakindluse ja sõja olukorras on Ukraina raamatukogud ja raamatukoguhoidjad jäänud stabiilsuse, teadmiste ja lootuse tugisammasteks. Vaatamata kõige rängematele oludele panustavad nad aktiivselt Ukraina ja maailma paremasse tulevikku. Hoolimata pidevatest pommirünnakutest, okupatsioonist, voolukatkestustest ja hävingust ei ole raamatukogud uksi sulgenud; vastupidi, neist on saanud oma kogukondade elutähtsad toetajad.

2024. aasta lõpul oli Ukrainas peaaegu 25 000 raamatukogu, neist umbes 12 000 peamiselt maapiirkondade avalikud raamatukogud. Sõja tõttu on paljud raamatukoguhooned hävinud või tõsiselt kahjustatud. Kaotsi on läinud või hävinud väärtuslikud kogud, arvutiseadmed, tehniline taristu ja sisustus.

Enam kui 1000 kahjustatud raamatukogu

Alates 2022. aastast on Jaroslav Targa nimeline raamatukogu läbi viinud uuringut "Ukraina avalikud raamatukogud Venemaa relvastatud agressiooni tingimustes", et jälgida raamatukogude olukorda ja analüüsida agressiooni mõju. Uuringu¹ järgi on kogudest kaotsi läinud üle viie miljoni raamatu ning umbes 1187 avalikku raamatukogu on saanud kahjustusi või hävinud. Samuti on teada, et kahjustatud või hävinud on enam kui 30 ülikooliraamatukogu ja neli rahvusraamatukogu üheksast.

Ukraina raamatukoguhoidjad seisavad silmitsi paljude väljakutsetega: ühiskonda tervikuna mõjutavatest probleemidest valdkondlike tehnoloogiliste muutusteni. Lisaks mõjutavad raamatukogundust enam kui 35 iseseisvusaasta jooksul kogunenud pikemaaegsed probleemid, mida on sageli mõjutanud ka ebakindel ja vahel ebatõhus riiklik poliitika. Sõda on murekohti võimendanud. Sellegipoolest on keset katsumusi toimunud ka positiivseid muutusi. Ukraina ühiskond on taas hakanud raamatukogusid väärtustama ning rahvusvaheline erialakogukond on väljendanud märkimisväärset solidaarsust ja pakkunud praktilist toetust. Rasked ajad on selgelt näidanud, et meie kogukonnal ei ole piire.

Hoolimata kaotustest ja väljakutsetest jätkavad Ukraina raamatukogud oma missiooni. Nad toimivad, kohanevad ja on ühiskonnas eeskujuks. Raamatukogudel on oma osa iga inimese elus, aga ka kohaliku kogukonna, ettevõtte ning ühiskonna kui terviku elus, nad tegelevad kõigi väljakutsete ja vajadustega. Selles kontekstis tuleb raamatukogudel kui eestvedajatel praktiliselt ja sisukalt vastata põhiküsimusele: mida on vaja teha?

Üleriigilisel raamatukogude päeval 30. septembril 2024 esinesid raamatukogude assotsiatsioon ja Jaroslav Targa nimeline raamatukogu avaldusega "Ukraina raamatukogude tulevikuvisioon: sõjajärgne taastumine, inimkapitali arendamine ning majanduslikult tugev ja demokraatlik Ukraina". Selles kirjeldati raamatukogude ülesandeid viies põhivaldkonnas: rahvuslik mälu ja identiteet, inimkapitali arendamine, vastupidavus (kerksus), demokraatia arendamine ning teadus ja innovatsioon. Meie raamatukogudes tegutsetakse nende eesmärkide nimel iga päev.

Rahvusliku mälu ja identiteedi säilitamine

Dokumentaalse pärandi säilitamine on rahvusliku mälu ja kultuurilise identiteedi nurgakivi. Silmapaistvaks näiteks on koostööprojekt Tšehhi rahvusraamatukoguga Ark 1 ‒ mobiilne üksus dokumentide konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Üksus tegutses umbes kuus kuud Kiievis, liikus 2025. aasta oktoobris Odessa riiklikku teadusraamatukokku ja edasi piirkondadesse, kus on suurem professionaalse konserveerimise vajadus.

Paralleelselt jätkub Ukraina riikliku digiraamatukogu arendamine. Kuigi edasiminek on sõjapiirangute tõttu olnud soovitust aeglasem, on areng pidev. Ka seda tööd koordineerib Jaroslav Targa nimeline raamatukogu.

2025. aastal sai alguse uus oluline projekt Ukraina juudi dokumentaalse pärandi digiteerimiseks ja digiraamatukogu loomiseks koostöös UNESCO-ga. Meie raamatukogud tegelevad aktiivselt ka Vene-Ukraina sõja dokumenteerimisega. 2022. aasta aprillis loodi digiarhiiv, mida nüüd haldab Harkivi riiklik teadusraamatukogu ja mis sisaldab juba üle 20 000 digiteeritud üksuse. Lisaks toetab raamatukogu raamatukoguhoidjate mälestusraamatu koostamist, et meenutada agressiooni tõttu elu kaotanud kolleege. Praeguseks on selliseid kolleege 16. Selliste teadmiste säilitamine on hädavajalik, kuna ajalugu tekib reaalajas.

Inimkapitali edendamine elukestva õppe kaudu

Ukraina raamatukogudel on pikemat aega olnud keskne roll info- ja digipädevuse edendamisel. Koostöös digipöörde ministeeriumiga (Ministry of Digital Transformation) on raamatukogudest saanud digihariduse keskused. Raamatukoguhoidjate panust digitaalse kirjaoskuse taseme tõusu (hinnanguliselt umbes 10% viimastel aastatel) on laialdaselt tunnustatud. Kui õpilastel puudub kodus ligipääs seadmetele või stabiilsele internetile, pakuvad raamatukogud õppimiseks vajalikku füüsilist ruumi ja tehnoloogiat, toetades ka platvormi Üleukrainaline Veebikool (All-Ukrainian Online School).

Raamatukogud toimivad ka nn pehme jõuna võitluses vaenuliku propaganda vastu. Raamatukoguhoidjad õpetavad analüüsima meediat ning märkama valeinfot ja libauudiseid, juurutades põhimõtet "kaks korda kontrolli, üks kord jaga". Samuti on märgatavalt kasvanud ukraina keele kursuste nõudlus, kuna paljud vene keelt kõnelevad elanikud on otsustanud üle minna ukraina keelele.

Vastupidavuse edendamine ja psühhosotsiaalse toe pakkumine

Sõja tõttu suureneb psühhotraumadega inimeste arv. Sotsioloogiliste uuringute järgi on üle 90% ukrainlastest kogenud vähemalt ühte ärevushäire sümptomit. Paljud raamatukogud on vastumeetmena pakkunud toetavaid ettevõtmisi: näiteks osaletakse Olena Zelenska algatatud programmis "Kuidas sul läheb?" ja kultuuriministeeriumi projektis "Abistamiskunst". Raamatukoguhoidjad õpivad, kuidas pakkuda raamatukogudes psühholoogilist abi ja muuta need turvalisteks eneseabikeskkondadeks.

Viimastel aastatel on ellu viidud mitmeid biblioteraapia projekte. Raamatukogud korraldavad vaimse tervise teemalisi loenguid, töötube ja tugigruppe ning teevad koostööd psühholoogidega tasuta konsultatsioonide pakkumiseks. Kasutatakse ka loovteraapia meetodeid nagu kunstitunnid, meditatsioon, jooga ja muusikateraapia.

Raamatukogude assotsiatsioonil ja Jaroslav Targa nimelisel raamatukogul on olnud ühine juhtroll, kuid raamatukogud on tõestanud, et nad suudavad tegutseda ka siis, kui riiklikud institutsioonid on aeglased, ning pakkuda inspiratsiooni ja stabiilsust kogu riigile.

¹ Public Libraries of Ukraine in the Context of Russian Armed Aggression. Results of the XV Stage of the Study. https://oth.nlu.org.ua/?p=12322