E-raamatukogust saaksid lugejad üle Eesti laenutada muu hulgas selliseid raamatuid, mida nende koduraamatukogus ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Tallinna keskraamatukogus piiratud valikuga e-raamatukogu juba toimib, siis rahvusraamatukogu soovib virtuaalselt allalaetavaks teha võimalikult suure hulga väljaandeid.

"Üldine mõte või suundumus on meil selle poole, et lugeja ei peaks võib-olla muretsema selle üle, kus on talle lähim raamatukogu, vaid tema huvi oleks saada raamatut lugeda võimalikult kiiresti. See ainult ei võimaldaks raamatut kätte saada, minna sellega koju, vaid raamatukogud võiksid samamoodi saada osaks sotsiaalmeediaplatvormidest, kus arutelu loetu üle käib," selgitas rahvusraamatukogu arendusjuht Raivo Ruusalepp.

Seaduse silmis ei ole e-raamat praegu raamat, vaid teenus. Seetõttu ei saa autorid e-raamatute laenutamise eest ka tasu. Et e-raamatukogu saaks toimida autoritele tulu tuues, peab muutuma ka seadusandlus.

"See võib peagi muutuda. See võtab kindlasti aega - Euroopa kõrgeim kohus on langetanud mõne otsuse sinna suunas, et ka e-raamatuid võiks käsitleda raamatutena," ütles Ruusalepp.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et e-raamatukogu valik peab olema lai. Tema sõnul vajab e-raamatukogu puhul lahendamist turvaprobleem.

"Väga oluline on ka kirjastajate kaasatus. Nii-öelda e-raamatukogus peab ka olema valik. Kui seal on väike valik, siis kasutajate hulk ei saa väga suur olla. Ma arvan, et kindlasti on mingis osas hirme - kindlasti turvalisuse probleem, et need raamatud, mis on raamatukogust laenutatud, ei hakkaks piraatkoopiatena levima. Need murekohad tuleb kindlasti ära lahendada," rääkis Sits.

Luunja vallas asuv Lohkva raamatukogu Tartu külje all on üks ligi 540 Eesti maaraamatukogust. Raamatukogu juhataja Kairit Alver usub, et e-lahendused ka päriselt raamatukogus kohal käijaid ära ei viiks.

"Igasugune asi, mis lugemist toetab, on ju väärt tegevus. Kui inimene saab e-raamatu kätte ja ta loeb, see on tema suhe selle raamatu, selle teksti, selle kirjanikuga, aga kui tal on muu huvi, seltskondlik, siis koduraamatukogu uks jääb ju ikka lahti," ütles Alver.

E-raamatukogu võiks kultuuriministeeriumi arvates hakata tööle paari aasta jooksul.