Galerii: näituse "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini" avamine ({{commentsTotal}})

Täna avati rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud näitus "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini".

Piibel koosneb originaalis vanaheebrea- ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.

Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradti-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i ülikooli raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Soome Piibliselts, Hispaania Piibliselts, Sloveenia Piibliselts, Tallinna Linnaarhiiv, EELK Konsistooriumi arhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Ungari Instituut ja Eesti Keele Instituut.

Reformatsiooni 500. aastapäeva konverents toimub 8. septembril kell 11–17 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6).

Toimetaja: Madis Järvekülg



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: