ERR.ee video: Maria Metsalu uues soololavastuses näeb elavat surnut ({{commentsTotal}})

Koreograaf ja etenduskunstnik Maria Metsalu toob 28. oktoobril Kanuti Gildi SAALis lavale uue soololavastuse "Mademoiselle x".

Maria Metsalu uuslavastus opereerib pool-fiktiivse tegelase, Mademoiselle x'i reaalsuses. Mademoiselle x on naine, kes, olles elus, on veendunud, et ta on surnud. Ta usub, et tal ei ole aju, närve, kere ega organeid, olles vaid lagunev keha. Oma surmast hoolimata usub ta igavikulisusesse ja surematusesse.

Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud, kõik on osa temast ja pärineb temast, vormides kompleksse kuid lihtsakoelise süsteemi. Komplekssed süsteemid on ebakindlad. Võimatu on ennustada nende toimet hoolimata sellest, kas me saame aru süsteemi erinevatest osadest.

Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kusagil vahepeal nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Autor kasutab ilmselgeid trikke ja elemente, mida tihti loetakse kui midagi liigset. Kasutades neid elemente ning strateegilisi kordusi üritab autor vältida loogilisi kulminatsioonimomente. See etendus ei taha ennast näidata, vaid ta tahab end varjata imitatsioonis.

Maria Metsalu (1990) on koreograaf ja etenduskunstnik, kes lõpetas 2016. aastal õpingud SNDOs (School for New Dance Development) Amsterdamis. Ta on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast.

"Mademoiselle x" lavastuse põhjal valmiv installatsioon on osa Maria Arusoo New Yorkis kureeritud näitusest "Soft Scrub, Hard Body, Liquid Presence", mis on Performa festivali osa.

Esietendus toimub Kanuti Gildi SAAlis 28. oktoobril, samuti on võimalik lavastust näha 30. ja 31. oktoobril ning 2. novembril.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: