Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud ({{commentsTotal}})

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

Tänavusel võistumängimisel kõlasid lõõtspill, torupill, kannel, karmoška, akordion, viiul, mandoliin, plokkflööt, kitarr ja tšello. Konkurss tõi kokku palju elevust ja hulga noori, kes lisaks mõõduvõtmisele said osaleda erialases õpitoas Mati Tubli juhendamisel ning uute sõpradega jämmi vormis mänguoskusi lihvida. Meeleolukal päeval selgitas auväärne žürii välja vabariigi silmapaistvaimad noored pillimängijad. Parimatest parimad lõpetasid pika päeva pidulikul võistumängimise autasustamistseremoonial.

Sündmuse eestvedaja, Eesti pärimusmuusika keskuse projektijuht Anu Rannu sõnul osalesid konkursil muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid-tüdrukud alates seitsmendast eluaastast. "Noormuusikud esitasid kaht eriilmelist, vabalt valitud Eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärines esineja kodukandist. Tegemist on ainsa konkursiga Eestis, kus saavad noored oma pärimusmuusika mängimise oskusi proovile panna. Peame kõiki osalejaid väga tublideks, sest tänu nende pealehakkamisele ja tublidele juhendajatele, säilib Eesti pärimusmuusika pillimängutraditsioon," ütles Rannu.

Üheksanda suure üleriigilise võistumängimise peapreemia võitis Karksi-Nuia muusikakoolis õppiv Margus Põldsepa õpilane Rasmus Kadaja, kes žürii arvates pakkus Eesti tüüpi lõõtsa mängijana oma küpsuse ja suure vilumusega kõige täiuslikuma etteaste. Rasmust ootab suvel ees ka esinemine XXV Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil. Eesti pärimusmuusika keskuse prii pääsme rahvusvahelisse muusikalaagrisse EestiETNO pälvis viiuldaja Marta Külaots ja lõõtsapoiss Herbert Konnula. Pärjatud said ka kõik pilligruppide parimad.

Pilligruppide võitjad: Poogenpillid I Kai Leas. Poogenpillid II Mirabell Veli ja Maria Mänd. Kandled I Marta-Johanna Kärmas. Kandled II Karmen Juhkam. Pärimuslikud puhkpillid I Ami Sild. Avatud klass I Kata Karlis. Avatud klass II Marjette-Andrea Tederov. Avatud klass III Mattias Metsalu. Näppepillid I Keiro Tabor ja Vins-Deivis Krasmanis. Näppepillid II Kristina Aurelia Kullang. Näppepillid III Nadežda Tšuvpilo. Lõõtsalised I Aulike Apalev. Lõõtsalised II Tobias Tae ja Mariete Kena. Lõõtsalised III Rasmus Kadaja.

Žürii liikmed: Pärimusmuusika pedagoog ja uurija Cätlin Mägi, laulja ja laulukirjutaja Anu Taul, ansmbel Lepaseree liige ning Hiiu kandle ja viiuli õpetaja Meelika Hainsoo, lõõtspilli mängimise suurmeister Juhan Uppin, mandoliinimängija ja õpetaja ning Curly Strings liige Villu Talsi, väikekandle õpetaja ja mängija ning Trio Piho/Soon/Lepasson liige Kadri Lepasson, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor Aarne Saluveer, ansambel Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi.

Toimetaja: Rutt Ernits



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: