"Me proovime hetkel alles seda, mis läheb üldse tööle ja mis mitte, sest sa võid teoreetiliselt välja mõelda väga palju asju, aga tegelikkuses, kui sa paned need kokku, siis sa näed, mis töötab," selgitas Tiina Lokk ja kinnitas, et PÖFF on A-kategooria festivalide kontekstis alles alguses.

"Praegu me võistleme väga vanade ja suurte traditsioonidega festivalidega, see mäng on suhteliselt ebavõrdne, mis aga ei tähenda, et see oleks lootusetu," sõnas ta ja lisas, et tuleb endale seada realistlikud eesmärgid. "Ei ole mõtet hakata end võrdlema Cannes'i, Veneetsia ja Berliiniga."

Loki sõnul on filmifestivali surm see, kui ei toimu enam arengut. "Festivali korraldamine on ühest küljest väga loominguline töö, aga teisalt ka palju seotud tehnoloogilise täpsuse ja kõige muuga," tõdes ta.

"On täiesti selge, et me ise otsime tugeva autorikäega filme võistlusprogrammidesse," ütles PÖFFi direktor ja selgitas, et seejuures peavad võistlusprogrammide filmid balansseerima kommertsi ja kunsti piirimail. "See on mingite uute trendide ja suundade näitamine ning nende esile toomine, tuule tiibadesse andmine."

"Meid pigem huvitavad väiksemad ja uued nähtused ja maad, sest Prantsuse ning Ameerika kino promovad kõik," nentis Lokk ja ütles, et PÖFFi üks suuri eeliseid ongi see, et filmivalikus ollakse vabameelsed. "See on eriline mõnu, kui sa suudad tundmatust riigist täieliku pärli välja koukida ja siis see film võistleb suurte riikide tegijate ja filmidega."

"Minu magamata ööd on läbi, neid on olnud ning suutsin septembri lõpus isegi korralikult läbi põleda," sõnas ta ja kinnitas, et juba kolmandat suve ei tea ta, milline näeb Eesti suvi välja. "Pigem ma tean, mis mustriga on minu kušett, mille pealt ma filme vaatan."

Tiina Lokk usub, et PÖFF võiks kesta alati. "Mul on nii tugev meeskond, et kui ma peaks ära surema, siis küll nad jätkavad."