PÖFF hakkab näitama telesarju ({{commentsTotal}})

"Gogol" Autor/allikas: Kaader filmist

Esimest korda on Pimedate Ööde filmifestivali kavas eriprogramm "TV Beats", mis toob ekraanile kõige uuemad telesarjad maailma eri paigust.

Programmi eesmärk on esile tõsta üha enam hägustuvaid piire väikese ja suure ekraani vahel. Kavva kuuluvad kolm sarja: "Babülon Berliin", "Gogol" ja "Tšornobõl 2. Keelutsoon".

"Babülon Berliin" on kõigi aegade kalleim Saksa seriaal, mille eelarve on väidetavalt ligemale 40 miljonit eurot. Tegevus leiab aset 1920. aastate Berliinis organiseeritud kuritegevuse ja poliitilise äärmusluse ajastul, mis valmistas ette natsionaalsotsialismi esiletõusu.

Volker Kutscheri teostel põhineva 16-osalise sarja režissöörid on Tom Tykwer, Henk Handloegten ja Achim von Borries. Seda on müüdud juba rohkem kui 60 riiki, ostjate seas on ka näiteks Netflix, kes hakkab seda levitama USAs.

"Gogol" on müstiline thriller, mis ammutab inspiratsiooni Nikolai Gogoli teosest "Õhtud külas Dikanka lähedal". Detektiiv Jakov Guro lahendab selles koos oma abilise, üleloomulike võimetega noore kohtukirjutaja Gogoliga noorte naiste mõistatuslike surmade saladust. Režissöör on Jegor Baranov.

Tegu on esimese telesarjaga Venemaal, mis jõuab kõigepealt kino- ja alles seejärel teleekraanidele. Esimene film, mis tuli augusti lõpus välja ligemale 1400 ekraanil, on nüüdseks kogunud juba 1,9 miljonit vaatajat ja teeninud 7,8 miljonit dollarit kassatulu. Kokku peaks seriaali põhjal kokku pandud filme tulema neli.

"Tšornobõl 2. Keelutsoon" jätkab üht kõige populaarsemat Vene sarja, mille esimene hooaeg oli kavas 2014. aastal. Pärast Tšornobõli katastroofi ärahoidmist ja tänapäeva naasmist avastab Paša, et asjade käiku muuta ei ole siiski võimalik – tuumaõnnetus on aset leidnud teisel pool ookeani, kuhu ta sõprade seltsis nüüd siirdub, sattudes otse keset postapokalüptilist maailma.

See on esimene Vene seriaal, mis on filmitud Hollywoodis populaarsete Ameerika näitlejate osavõtul. 8-osalise fantastikasarja režissöör on Pavel Kostomarov.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: