"Patarei on Eesti inimeste teadvuses eelkõige vangla ning minu põlvkonnale ja paljudele teistele tuli ta teadvusesse eelkõige just juttudena," sõnas Rebane "OP-is" ja tõi välja, et tema ema rääkis, kuidas viimased paarsada meetrit enne vangla väravaid olid olnud kohutavad. "Hirm, ustekolin ja käsklused olid sellised, mida on väga raske üle elada."

Raul Rebane usub aga, et saab vaadata ka teistmoodi. "Kunagi me analüüsisime Eesti turismi võimalusi läbi konjakisüsteemi, kus viis tärni on hea konjak ja teised nõrgemad," selgitas ta ja tõi välja, et toona olid viie tärniga turismiobjektid vaid Tallinna vanalinn ja Narva kindluskompleks. "Nüüd tuleb juurde Lennusadam, ERM ja kui täna küsida, mis on kõige suurema potentsiaaliga hoone, siis on see just Patarei vangla."

"See on suurim ajaloolis-kultuurilise emotsiooni ladu, täna ta on kahjuks tabalukuga kinni, kuid see pole õige," arvas Rebane ja nentis, et Patareisse mahuks imeline muuseumikompleks. "Täna keegi ei usu, et see saab valmis, aga ta ühel päeval saab."

"Kujutage siis ette kultuuri, ajaloo- või muuseumikompleksi, mis algab Noblessnerist, Lennusadam, Patarei ja läheb välja sisuliselt Russalkani, see on midagi täiesti uskumatut, milline potentsiaal siin peitub," leidis ta. "Vanglast mulle armsaks majaks, annaks jumal aega, et saaks selle ära näha."