"Tunnustuse üle on ikka hea meel ja tegelikult on see oluliselt meie meeskonna töö, mitte ainult minu töö. Ma arvan, et meeskonnal on ka selle üle väga hea meel, et Eesti kunstist täna räägitakse ja kunst on seda väärt," kommenteeris Kunila ETV saatele "Ringvaade".

2005. aastast välja antava tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp ja Postimehe tellimus.

Pisut vähem kui kuuskümmend aastat tagasi vaatasid Kadriorus tõtt emaga kunstimuuseumi külastanud Nõmme poiss ja Konrad Mägi maal "Merikapsad". 105 aastat tagasi maalitud Saarema motiiv hoiab toonast muuseumikülastajat siiani oma kütkes ja see nõidus on nii tugev, et tänaseks on saanud sellest kümneaastasest poisikesest Eesti üks mõjukamaid kunstikollektsionääre.

NG Investeeringute üks juhte ja suuromanike muutub kunstist rääkides taas särasilmseks poisikeseks, kes usub, et suudab muuta kunstiajalugu. "Konrad Mägile tuleb anda koht, mis talle kuulub," põhjendas Enn Kunila.

"Enn Kunilal on vahendeid ehk lihtsustatult öeldes, ta on vägagi edukas ettevõtja, aga see kütus, mis Kunila kultuurivedurit veab, pole raha, vaid energia ja usk ning järjekindel ning süstemaatiline töö ühe eesmärgi nimel. Postimees toimetus eesotsas kultuuritoimetusega otsustas Enn Kunila panust Eesti kunsti, eelkõige Konrad Mägi loomingu tutvustamisel tunnustada Postimehe Kultuuriveduri tiitliga," selgitas Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits,

"Eelmine aasta oli hea aasta, täpselt sama hea aasta tõotab tulla ka alanud," ütleb Postimehe Kultuurivedur 2017 rahulolevalt ja täpsustab: "Isiklikus elus oli ka õnnelik. Kuid kunstikollektsionäärina muutis aasta eriliseks õnnestumised, iga aasta pole saanud teha selliseid näitusi."

2017. aasta tippsündmusena avati märtsis Firenze Novecento kunstimuuseumis Enn Kunila kogul põhinev näitus "Visioni dal Nord", kus üks saal oli pühendatud Konrad Mägi maalidele. Publikumenukale Itaalia näitusele järgnes Hiiumaa Muuseumis "Eesti kunstnike rännakud", suvel avati Saaremal näitus "Põhjamaa suvi. Olev Subbi aktimaalid". Kõik need näitused on Kunila korraldatud.

Aasta teine suursündmus jäi sügisesse, mil Galleria Nazionale d’Arte Moderna muuseumis avati Konrad Mägi esimene isikunäitus Roomas. 28. jaanuarini avatud näitusel näeb Enn Kunila kogust seitset tööd.

Kunila tellis ja kirjastas 2017. aastal Eero Epneri kirjutatud eluloo Konrad Mägist ja seda raamatut on võimalik lugeda üsna kohe lausa viies keeles – eesti, inglise, itaalia, prantsuse ja soome keeles. "Plaanime tõlkida ka vene keelde. Eesti kunsti tutvustamiseks tuleb teha näitusi ja anda välja raamatuid. Eestikeelsed raamatud ei aita, inglise keelest ka ei piisa, sest prantslane ja itaallane tahavad lugeda oma keeles. Lisaks andsime välja Konrad Mägi värviraamatu lastele, see on ka inglise, itaalia ja eesti keeles. Neli näitust ja need raamatud, seda on meie perekonna jaoks päris palju."

Juba 15. veebruaril avatakse Kunila näitus "Rõõm linna südames", mis jääb avatuks kaheks ja pooleks kuuks. "Sinna tulevad kõige rõõmsamad ja helgemad tööd kollektsioonist," ütles Kunila "Aktuaalsele kaamerale". Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale ja Tallinna sajandale aastapäevale.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Meie jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda. Senised laureaadid:

2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest

2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest

2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides "Sügisball", "Nuga" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse"

2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde

2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja "Avatud Eesti Raamat" kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste

2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest

2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse

2012 – saate "Tujurikkuja" meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt

2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest

2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet

2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik

2016 – Loomingu Raamatukogu väärtkirjanduse vahendamise eest

2017 – Kunstikollektsionäär Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest