Firenzes avatakse Enn Kunila kollektsiooni näitus ({{commentsTotal}})

Enn Kunila
Enn Kunila Autor/allikas: ERR

3. märtsil avatakse Firenzes mainekas Novecento kunstimuuseumis näitus "Visions from the North. Estonian Painting from Enn Kunila’s Collection, 1910-1940". 
Eksponeerimisele tulevad 33 maali, sh. Nikolai Triigi, Ants Laikmaa, Villem Ormissoni, Endel Kõksi, Paul Burmani, Elmar Kitse jt. teosed. Eraldi tähelepanu on Konrad Mägi maalidel, millele on pühendatud omaette saal.


Näitus rõhutab Enn Kunila kollektsioonis olevate maalide värvijõudu, joonistades välja Põhja-Euroopa vanema maalikunsti paleti. Firenze muuseumi sõnul on see märgatavalt erinev nende kunstiajaloost. 
Näitus toimub koostöös Firenze linnavalitsusega ning jääb avatuks 21. maini 2017.
 Väljapaneku puhul ilmub kakskeelne näituse kataloog itaalia ja inglise keeles. Tekstide autoriteks on nii Eesti kui Itaalia kunstiteadlased.
 Näituse koostaja ja kataloogi toimetaja on Eero Epner, kujundaja kunstnik Tõnis Saadoja ja disainer Tiit Jürna.


Esinduslik Novecento kunstimuuseum on pühendunud Itaalia 20 sajandi maalikunstile. Enn Kunila kollektsioonil põhinev näitus on Novecento jaoks üks esimesi välisnäitusi, ning see on kaasatud kultuuriprogrammi, millega Toskaana pealinn Firenze võõrustab märtsi lõpus G7 riikide kultuuriministreid.
 Enn Kunila sõnul on Firenzes toimuv näitus ühe unistuse täitumine. "Konrad Mägi ja Ants Laikmaa looming on taaskord jõudnud Itaaliasse, seekord kunstilinna Firenzesse. See on olnud pika ja põhjaliku töö vili ning on suur rõõm, et Eesti kunst saab väärilist tähelepanu," ütleb Kunila.
 Näituse tunnustööks on Konrad Mägi 1922-1923. aasta maal "Capri motiiv". 


Enn Kunila kollektsioon on üks suuremaid 20. sajandi esimesele poolele pühendatud maalikollektsioone Põhja-Euroopas. Selle põhjal on toimunud mitmeid näituseid nii Eestis (Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseum, Tallinna Kunstihoone jne) kui ka välismaal (Brüssel, Helsingi, Rooma). Kollektsiooni viimane väljapanek Roomas oli väga publikurohke, napi paari nädala jooksul külastas näitust 8000 inimest.

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Gustav Suits.

Sada Eesti mõtet. Gustav Suits

Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See lause, mida teatakse ilmselt palju rohkem kui mõnda Gustav Suitsu luuletust, avaldati esmakordselt Noor-Eesti almanahhis. Aasta oli siis 1905. 

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: