Režissöör Moonika Siimets selgitas "Ringvaates", et tegelikult otsis ta pikka aega head teemat, mis oleks lühike ja täpne vinjett. "Minu peres on selline lugu, et meile meeldib asju koguda ja meil on väga palju asju, mis meid ümbritsevad ning millest on raske lahti lasta," ütles ta.

"Tegelikult oli niimoodi, et ma tegin samal ajal mängufilmi "Seltsimees laps" ja siis ütlesin vanematele, et ma väga tahaks jutustada midagi neist, aga mis see võiks olla," tõdes Siimets ja kinnitas, et parasjagu kolisid vanemad üht tuba tühjaks ja sealt hakkas kõiksugu põnevaid asju välja tulema. "Ma ütlesin, et see on imeline filmiteema, ema küll puikles alguses vastu."

"Kui sa tuled sellisest lapsepõlvest, kus nälg oli nii suur ja uusi riideid ei olnud kunagi, siis sul on see taak, et sa pead hoidma alles, palju hoiti alles ka sellepärast, et äkki läheb lastel või lastelastel vaja," mainis ta ja sõnas, et tema ema kuhjas asju ka seepärast, et ta ei pidanud end piisavalt ilusaks. "Talle tundus, et kui tal need ilusad riided seljas on, siis ta on ilusam ja teda armastatakse rohkem."