Koos Alvar Aalto ja Hilding Ekelundiga hakkas ta aastatel 1927–1929 esimeste arhitektide seas Soomes rakendama funktsionalistliku arhitektuuri põhimõtteid. Turu messikompleks (1929), projekteeritud Aalto ja Bryggmani koostööna, oli Soome funktionalismi, 'funkkise' manifest. Vierumäki spordikool (1931–1936), Åbo Akademi raamatukogutorn (1934–1935) ja Sampo hoone (1936–1938), mõlemad Turus, on Soome funktsionalismi tippteosed. Ülestõusmise kabel Turu kalmistul kinnistas modernismi Soome kirikuarhitektuuris. Sõjajärgsel rekonstrueerimise perioodil projekteeris Bryggman mitmeid koolimaju, haiglaid ja elamuid.

Tema viimasteks projektideks jäid Lappeenranta, Lohja ja Honkanummi matusekabelid ning Turu linnuse restaureerimine (1939–1961).

Bryggmani Instituudi ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös sündinud näitusel on Erik Bryggmani arhitektuur esitatud läbi nelja teema: Bryggmani olulisemate projektide ajatelg, eraldi teemadena on välja toodud tema kirikud-kabelid ja eramud-suvilad, ning Bryggmani koostöö visuaalkunstnikega. Infoküllase ja rohke pildimaterjaliga näituse pärliteks on kolm originaalmaketti erinevatest Soome kollektsioonidest.

Näituse raames toimub 6. veebruaril kell 18 arhitektuurimuuseumis kuraatori, arhitektuuriajaloolase Mikko Laaksoneni loeng Erik Bryggmani elust ja loomingust. Kuraatori sulest ilmus hiljuti ka monograafia "Erik Bryggmanin arkkitehtuuri" (Rakennustieto, 2016), mille jaoks tehtud uurimistöö on kokkuvõtlikult esitatud näitusel. Loeng toimub inglise keeles. Sissepääs tasuta.

Näitus jääb avatuks 23. veebruarini.