Kultuur ei ole kulurida, vaid võimalus ja ressurss. Kultuuripealinnaks olemine kaasab kogukondi, muudab linnakeskkonna atraktiivsemaks ning kultuuri iga päev nähtavamaks. Plaanitud tegevusi aitab lisaks Euroopa Komisjonile ellu viia valitsus, mis rahastab võitja kavandatud tegevusi kuni 10 miljoni euro ulatuses.

Lisaks ühele Eesti linnale hakkavad 2024. aastal tiitlit kandma üks linn Austriast ning üks linn kolmandate riikide seast. Viimaste hulgas on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), Euroopa Liidu kandidaatriigid (Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi) või võimalikud kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo).