Jürgensonile ei olnud uudis laulu- ja tantsukollektiivide juhtide toetuse heakskiitmise kohta täielik üllatus. "Üllatus oli see selles mõttes, et see oli positiivne. Me ei teadnud stsenaariume, kuidas valitsuskabinet meie soovidele vastu tuleb."

Ta tõdes "Vikerhommikus", et võitlus sellise tulemuse nimel on käinud aastaid. "Me oleme selle teemaga pärast Praxise korraldatud uuringut, kõikide vajalike dokumentide ja omapoolse initsiatiivi näitamist näinud vaeva täpselt kaks aastat."

Toetus aitab Jürgensoni sõnul luua korda nende eriala korrastamata tööturul. "Kui riik õla alla paneb, siis me suudame töökohad ja -lepingud juriidiliselt korrektselt vormistada nii, et riigimaksud saavad makstud ning inimestele jääb palgaraha ka."

Jürgenson märkis, et samas käivad kultuuriministeeriumi meetme juurde väga selged nõudmised ja kitsendused.

"Kollektiiv peab olema juriidilise katusega ja Eesti koorijuhtide liit on väga palju aastaid välja andnud kutsetunnistusi. Nendesse suhtumine on olnud aga leige, sest seda pole olnud kellelegi esitada. Aga ma olen viimasel ajal näinud dirigentide huvi tõusu selle vastu, sest ilma selleta meetmest abi ei saa."

Kuigi Jürgenson ei ole veel näinud ühtegi ministeeriumi juristide välja töötatud dokumenti vastavas asjas, loodab ta, et see on nende töörühma algse versiooniga kooskõlas. "Aga jääb loota, et riigikogu annab sellele riigieelarvele ka heakskiidu, et need numbrid jäävad selliseks ja me saame selle kindlustunde."

Ta märkis, et loodetavasti pärast eriolukorda, mil paljud kaotasid oma töö, on ikka inimesi, kellele seda toetust ka maksta. "Koroonaperiood näitaski meie eriala haavatavust. Kuivõrd väga suur osa Eesti kollektiivijuhtidest töötab käsunduslepinguga, siis kultuurisfääris tõmmati nendel esimesena märtsis pidurit ja inimesed lihtsalt jäid tööta."

Jürgenson lisas, et parematel juhtudel leiti midagi kodus teha ja oli ka kollektiive, kes said aru, et nad ei saa ühel oma dirigendil niimoodi vaipa jalge alt ära tõmmata ja jätkasid palga maksmist olenemata sellest, et proove teha ei saanud.

Ta loodab, et inimesed, kellega noorte laulupeole 2021. aastal minna, on olemas ja täie jõu juures. "Kõikide kohta ju ei tea. Võib-olla mõni jäi väga nukraks, väsis ära ja otsis midagi muud. Aga mõeldes sellele, et noorte laulupidu on käivitunud ja nädala pärast tutvustatakse repertuaari, siis tahaks loota, et kõik ametivennad ja -õed on platsis."

Jürgenson kinnitas, et on koorijuhte, kelle tasu panebki kokku tema koor. "Ma pakun, et neid on väga suur protsent, ja on ka neid, kes tegelikult saavadki lilli ja kommikarpe ning ei söandagi teemat oma kollektiivi või omavalitsusega jutuks võtta ning kellele tundub, et see on harrastus, mitte töö," tõdes ta.

"See on aastaid kestnud üritus, kus rõhutakse kollektiivijuhi missioonitundele. Aga kaua sa sellest elad."

Jürgenson tõi välja, et Eesti muusika- ja teatriakadeemias on koorijuhtimise üliõpilaste arv vähenenud, kuigi sel aastal oli numbrilises kasvus just muusikapedagoogide pool.

"Me teame, et 60 protsenti kolleegidest on tegelikult muusikaõpetajad ja ja 60 protsenti meie kooridest on koolikoorid, nii et seal osakonnas oli see vastuvõtuarv isegi silmirõõmustav, aga koorijuhtimise osakonnas oli väike ning see tegelikult ongi nende pikkade aastate tegemata töö ja segase olukorra tagajärg."

Aet Maatee lahkumisest Laulu- ja Tantsupeo SA juhi kohalt rääkides tõdes Jürgenson, et tema otsus on neile väga kurb. "See on omamoodi ka mõistetav, sest ta on teinud seitse suurt pidu ja see on üliinimlik pingutus, nii et Aeta ma mõistan. Aga mantlipärija leidmine Aeda järgi ei ole väga lihtne," tunnistas Jürgenson.