"Lõppude lõpuks ju väga vahet ei ole, millist kultuuriorganisatsiooni sa juhid. Tähtis on see, et sul on selles organisatsioonis vastavad spetsialistid ja sina lood neile võimalused, et nemad saaksid oma lugusid jutustada ja oma tegusid teha," rääkis Maatee "Vikerhommikus".

Maatee sõnul on mitmed muuseumid viimaste aastate jooksul suure muutuse läbi teinud ja see sõltub suuresti juhtimisest. Arenenud on ka Pärnu muuseum, kuid Maatee sõnul on seal arenemisvõimalusi veelgi. "Mina seda küll tunnen, et see, mida talletatakse ja hoitakse, peab jõudma ka inimeseni. Sinu kogutud teadmine jms, ma tahaks seda inimestele tagasi jagada," ütles Maatee.

Konkreetsest muuseumi kontseptsioonist ja tuleviku plaanidest on Maatee sõnul aga praegu veel vara rääkida. Seda teemat võiks ta pikemalt avada aasta pärast. "Ma kindlasti tahaks oma energia kulutada sellele, et vaadata, mida muuseumirahvas ise tahab ja siis vaadata sihtgruppide kaupa, mida oodatakse. Minu meelest oleks nii tore, et kui sa tahad Pärnusse tulla, siis sa mõtled, et oi ma pean sealt muuseumist ka läbi minema," ütles Maatee.

Praegu ei lähe aga inimesed Pärnusse enamasti ajalugu otsima, vaid näiteks randa ujuma ja pitsat sööma. "Pärnu kuvand on natuke liiga kergeks või õhukeseks muutunud," tõdes Maatee. Ta lisas, et Pärnu keeruline eripära on ka see, et tegemist on hooajalise linnaga – suvel on linnas palju turiste, muul ajal on aga rahvast vähem. "Ma näen, et muuseum saaks töötada sesoonselt. Kolm-neli kuud on see, kus sa töötad nagu väljapoole ja siis sissepoole ja pärnakale," ütles Maatee.

Ühe võimalusena näeb Maatee võimalust ka koolide ja noortega koostööd teha. Samuti meeldiks talle elus hoida esivanemate tegemisviise. "Ma arvan, et seal on ikkagi võimalusi inimesi muuseumile lähemale tuua," ütles Maatee.