Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse ja Pärnu muuseumi juhtimise vahel Maatee suurt erinevust ei näe, kuivõrd mõlema puhul on tegemist loomekeskustega. "Mahud on erinevad, aga mõlemal pool luuakse oma rahvale sisu ja pärandit. Nii et ma väga suurt erisust ei näe," märkis ta "Vikerhommikule".

Kolmapäeval koguneb Pärnu muuseumi nõukogu, et kinnitada uue aasta eelarve ja tegevuskava. Maatee sõnas, et kuigi nad teadvustavad, et praegu on pandeemiaaeg, katsuvad nad muuseumis oma tegevusi kavandada nii nagu nad seda igapäevaselt teeksid.

"Tulemas on Endla 110 ja Pärnu muuseum 125 ning suvel tahaks sel aastal ära jäänud kuurortinäituse ikkagi rahvani tuua."

Samuti on Pärnu muuseum Maatee sõnul viimasel ajal väga palju panustanud ka betooni ja ehitustöödesse ning nende ülesanne on järgmistel aastatel ka sinna sisu tekitada.

Ta märkis, et ühelt poolt on andnud tänavune aasta kultuurielule võimaluse kastist välja mõelda ja asjadele natuke teistmoodi läheneda.

"Eks me saime kevadel isegi aru, et teatud asju on küll võimalik ette valmistada ja kodust tööd teha. Laulu- ja tantsupeo algfaas ehk esimene loominguline faas jäi täpselt sellesse aega." Ta usub, et mõnes mõttes on läbi Zoomi suheldes aega teisi isegi paremini kuulata, sest seal on keerulisem üksteisele n-ö selga rääkida.

Virtuaalsetest koosolekutest olenemata ei kujutaks Maatee laulupidu siiski virtuaalsena ette. "Innovaatilisuse mõttes võib seda üks kord katsetada, aga see ei ole see, mida eesti rahvas laulu- ja tantsupidudel kogeb – seda ühis- ja õlatunnet. Pigem näeb see niipidi välja, et koos käepaelaga antakse vaktsiin."

Ta märkis, et eestlased on nii suured individualistid, et kord viie aasta tagant me vajame lunastust oma individualismile ja seepärast me ka niimoodi koguneme.

"Õnneks on sinna natuke aega ja eks kindlasti pannakse paika teistsugused reeglid ja raamid. Aga küll saame ka sellega hakkama," sõnas Maatee.

Loomult on ta enda sõnul seda tüüpi inimene, kes ei kaaguta enne, kui munad on saabunud ning seepärast ei julge ta lubada, et Pärnu muuseum puhkeb tema käe all samamoodi õide ja saab uue hingamise kui seda sai laulu- ja tantsupidu pärast seda, kui ta 2003. aastal sihtasutust juhtima hakkas.

"Tähtis on see, et me suhtume asjadesse loovalt. Iga päev on suur loomine ja siis on meil lootust. Kirge ja armu peab palju olema. Nii et nii suurejoonelisi võrdlusi ma täna veel ei tee, aga mulle tundub, et kirge ja armu siin Pärnu kandis jagub," tõdes Maatee.