Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas oma ametiaja lõpus määruse, mis kehtestab laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme. Meede on võrreldav mõni aeg tagasi loodud treenerite töökulu hüvitamise süsteemiga ja uue meetmega loodetakse leevendada aastatepikkust juhendajatöö alarahastust ning tuua valdkonnale juurde üldist turvatunnet.

Laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide rahapuudus on üldteada aastakümneid. Peamiselt õhinapõhine kultuuritegevus on vanemaealiste kollektiivijuhtide praktikas üsna tavapärane, on kollektiivijuhte, kes pole mitte kunagi olnud tasustatud. Puuduvate või puudulike töölepingute tõttu pole kollektiivijuhil ei haigekassa hüvitist ega puhkusepäevi, vanemahüvitisest rääkimata.

Vanema põlvkonna tööst eemale jäädes on aga uue põlvkonna pealekasv kidur – hädised palgad ja sotsiaalsete garantiide puudumine ei ole noortele just väga inspireeriv peibutis. Koorijuhtide-tantsujuhtide ja laiemalt huviringijuhtide põuda on kaeveldud ammu – on küll olemas valgustatud ja soojaks köetud saalid ja laulumaiad inimesed, aga professionaalset muusikajuhti ei leita.

Kultuuriministeeriumi tellitud mõttekoja Praxis rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ja juhendajate sotsiaalse kindlustatuse kohta tehtud uuring (2019) kinnitaski mustvalgelt valdkonna suurimaid valupunkte.

Selle analüüsi tulemuses tõendub, et sageli juhendab üks inimene mitut kollektiivi, teinekord mitmes maakonnas, töötasud on nirud – keskmine koorijuhi palk on 115 eurot kuus – ning uuringutulemus kinnitas sedagi, et noori juhendajaid kunstiliste kollektiivide ette saada on üha keerulisem. Juhendaja kutse ei motiveeri, kollektiivid ei tule majanduslikult toime ja juba mõne aasta jooksul lahkub vanuse tõttu tegevalt kohalt umbes nelisada inimest. UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeotraditsioon ei ole praegusel kujul elujõuline.

Eesti laulu- ja tantsupeo SA, Eesti kooriühing, Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika Selts, Eesti koorijuhtide liit ja Eesti muusikaõpetajate liit tegid 2019. aastal ministeeriumile ettepaneku palgatoetuse meetme väljatöötamiseks, vajalik määrus sai ministri allkirja jaanuaris 2021. Uue meetmega usutakse aidata kohalikke omavalitsusi kollektiivijuhtide töötasude maksmise osas ning loodetavasti korrastub kogu kultuuriväli. Toetusmeede on esialgu kinnitatud neljaks aastaks, selle suurus tänavu on 2,7 miljonit eurot ja taotlusvoorudega hakkab tegelema Eesti rahvakultuuri keskus.

Määruse allkirjastamise ajal kultuuriministri ametis olnud Tõnis Lukas kommenteerib jõustunud meetme ja laulupeoprotsessi omavahelisi suhteid. Lukase kinnitusel on häbiväärne, et meie rahvuskultuuri üks tugisambaid, laulupidu, seisab nii hapral pinnal ja kultuuritööle pühendunud inimeste palkadega toimub aastate viisi nörritamine.

"Ma ei hakka näpuga näitama, aga eelmisel koroonakevadel, kui laulu- ja tantsuproove teha ei saanud, hakkasid nii mõnedki kohalikud omavalitsused koorijuhtide ja tantsujuhtide lepinguid üles ütlema – inimestel puudus igasugune kindlustunne ja perspektiiv". Lukas rääkis, et just seetõttu on meede väga vajalik, et luuakse korralikud töösuhted, mis kajastuvad lepingutes. "Lepingul on alati kaks poolt."

Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik märkis, et kõige tähtsam on see, et rahataotluse saab esitada mitte kollektiivijuht isiklikult, vaid tema tööandja. Alles siis, kui kehtiv tööleping on olemas, on täidetud üks taotlusele kvalifitseerimise nõue. Teine sama oluline on kollektiivi juhi kutsetunnistus – see on valdkondade katuseorganisatsioonide nõue, millega omakorda püütakse luua ülevaadet Eestis tegutsevatest kollektiivijuhtidest.

Pedaniku sõnul on tänavune, pilootaasta, püütud ennetada võimalikult täpselt ja toetutud on varasema statistika peale. Nii on sel aastal jagamiseks 2,7 miljonit eurot. Kui raha jääb üle, siis viiakse see edasi tulevasse aastasse, kui jääb puudu, arvestatakse kõikide rahasaajate pealt maha võrdne protsent. "See raha on mõeldud ainult kollektiivijuhtide palgaks", kinnitas Pedanik.

Taotlusi hakkab alates 1. märtsist menetlema Eesti rahvakultuuri keskus. Keskuse direktor Kalle Vister rääkis, et keskusel on väga hea kogemus sääraste taotluste menetlemiseks olemas, pealegi suurendati nüüd ka personali: palgati kaks spetsialisti ja jurist, kes peaksid aitama kõik tekkivad küsimused lahendada.

"Ega meie inimesed töösuhtega seonduvat seadusandlust väga hästi ei tunne," nentis Vister. "Inimesi tuleb koolitada". Ühtlasi julgustas Vister keskuse elektroonilist keskkonda mitte pelgama ja märkis, et kõik taotlused võetakse vastu. "Mitte ühtegi taotlust tagasi ei lükata, kui vajalik dokumentatsioon on olemas."

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep sõnas, et uus määrus on igati seadusandlusega kooskõlas ja tööinspektsiooni kodulehel on laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtidele pandud üles eraldi juhised.

Üks suurim kogukond, keda uus meede peaks puudutama, on koorijuhid. Eesti koorijuhtide liidu esimees Heli Jürgenson märkis, et kutsetunnistus ei ole automaatselt kaasas Tallinna konservatooriumi või Eesti muusika- ja teatriakadeemia lõpudiplomiga. Kutsetunnistust tuleb liidult taotleda ja kutsesobivust hindab liidu kokkukutsutud spetsialistid. Kutsetunnistus kehtib viis aastat ja kutsetunnistusi on mitmes erinevas astmes.

"Meie jaoks on väga oluline, et uus palgatoetusmeede ulatuks kõikjale üle Eesti ja et võimalikult paljud koorijuhid saaks sellest osa," sõnas ta ja lisas, et kutsetunnistus on võimalik saada ka inimesel, kes pole koorijuhtimist õppinud, kuid evib muusikalist haridust ja on käinud täiendkoolitustel.

Eestis on praegu 800 koorijuhti, kutsetunnistusega on neist kõigest 130. Jürgensoni sõnul on märgata aktiivsuslainet kutsetunnistuse registreerimiseks ja kogu protsed uur jõuab tema sõnul lõpule vähem kui kümne päeva jooksul.

Palgatoetusmeetme võtmepositsioon on kollektiivijuhtide tööandjatel, kes suures osas on kohalikud omavalitsused. Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nõustus, et jõustunud määrust saab võrrelda valdkonna päästepaketiga.

"Olen ise aastaid vallavanemana teemaga kokku puutunud teemaga, kui vajadus huviringi juhendaja järele on väga suur, aga kusagilt professionaale võtta ei ole – siis ongi lauluringi juhendaja kunagi trompetit õppinud inimene ja tantsutrenne teeb keegi, kes ise kunagi tantsimas käinud.

"Igale vallale on oluline, et tema kollektiivid lähevad tantsupeole ja käivad koorikonkurssidel." Siiski tõdes ta, et valdade rahaline võimekus on väga erinev ja huviringide juhid on tavaliselt esimesed, kes kokkuhoiuprogrammide all kannatada saavad.

"Kui vallal on kohustus teed lumest lahti lükata, lapsed koolitada ja majad kütta, siis lihtsaid valikuid ei ole – kultuur kannatab," rääkis Luhalaid. Uus meede on tema sõnul mitte üksnes turvatunne huvijuhtidele, vaid selle jõustumisega korrastub kogu kultuurimaastik. "Ma olen täiesti kindel, et kohalikud omavalitsused teevad kõik, et uus palgatoetusmeede käivituks."

Saates räägiti veel koorijuhi kutsetunnistuse saamise protsessist, kultuuri rahastamise põhimõtetest kohaliku omavalitsuse juures, esimesest tagasisidest uuele määrusele ja toetusmeetme tagasiulatuvusest.