Saates kaardistati, milliste mõtetega kooride ja muusikastuudiote õpetajad lähevad vastu uuele muusikahooajale. Segasevõitu koorielul pole lootust kiirele paranemisele ja üleüldises ootamatuste rägastikus mingigi süstemaatilisus kooride töös tagada on praegu paras pähkel. Omamoodi piprateraks on saanud ka kevadine otsus edasi lükata 13. noorte laulupidu, sest koolide juures tegutsevate kollektiivide vanuselist koosseisu mõjutab otseselt seetõttu tekkinud pikem ajalõtk.

Eesti kooriühingu esimees Hirvo Surva analüüsis koorimuusika hetkeolukorda ja püüdis luua positiivset visiooni edasiseks: "Igasugune regulaarsus on vajalik." Surva tegi tema oma kooridega läbi kahe pandeemialaine proove internetiplatvormidel. Ta rääkis, et kuigi järgmise üldlaulupeoni on praegu veel mitu aastat, tuleb siiski hakata mõtlema selle peo repertuaarile juba nüüd. "See peab olema väga targalt valitud muusika. Samal ajal innustama laulma, aga muusikavalikuga ei tohi ka libedale teele astuda." Surva toonitas, et pandeemia kogu mõju praegu veel koorimuusikas ei näe, sest olukord on kõikidele uus ja pauside mõju võib kesta veel aastaid.  Suur koormus lasub praegu eelkõige koorijuhtidel, kes peavad leidma lauljaid ja motivatsiooni edasiminekuks.

Koorijuht Kalev Lindal vaatas koroona-perioodile tagasi oma kollektiivide põhjal ja ütles, et paus on osutunud pigem lauljate kooskäimist ja kokkulaulmist innustavaks. "Kõik ainult ootavad, millal saame jälle koos laulda. Mina ei karda, et koor laiali läheb, sest laulmisel lisaks on ju kooridel ju väga tugev sotsiaalne võrgustik." Lindal arvas, et kui ka kooridest on lahkujaid, siis on neid vähe ja pandeemia-pausi tõttu kooride interpretatsioonisuutlikkuse osalise kaotuse üle ei tasu meelt heita. Tema sõnul ka Euroopa eestlaste segakoori tegutsemist suure üldlaulupeo edasilükkumine väga ei morjenda, sest kooslaulmist oodatakse alati – on see laulupeoaasta või mitte. "Kooris laulmine on väga selgelt seotud inimese vaimse tervisega," ütles Lindal. Aga kui koorilaul meil praegusel kujul ka lõpeb, ju siis on selle aeg ja energia saanud otsa ja tuleb leida teistsuguseid võimalusi ühistegevuseks. "Minu koorides on pandeemia pigem kasvatanud ühtehoidmistunnet," kinnitas Lindal.

Dirigent Risto Joost kutsus üles koorilaulukultuuri üle laiemalt mõtlema ja innustas koorijuhte leidma võimalusi ka väiksema võimekusega kooridega muusikaliteratuuri suurteoste esitamiseks. "Praegune aeg on toonud väga teravalt esile küsimuse – miks me üldse kooris laulame. Kooskäimiseks ja -musitseerimiseks valitud repertuaar peab olema väga läbi mõeldud." Joost pani kooridele südamele iga hinnaga ja vajadusel tehnilisi vahendeid kasutades oma tegevust jätkama. Peaasi, et teekond ei katke. "Me elame tehnikasajandil ja kokkusaamiseks on igasuguseid võimalusi. Ka virtuaalseid. Praegu tuleb neid kõiki kasutada. Ja kui ka lõpetataksegi kooslaulmine, siis peab see olema väga põhjalikult tehtud otsus," toonitas Joost.

Koorijuht Külli Kiivet rääkis üle-eestilise koori tööst ja tõi välja, et kuna tema kollektiiv tegutses ka enne pandeemiat pikemate vaheaegadega, siis väga suurt lööki ta koori töökorrale praegu ei tunneta. "Meie jaoks see koroonapaus nii suur šokk ei olnud, sest me oleme harjunud harva koos laulma." Samal ajal sattus koori ridadesse uusi lauljaid, mis näitab koorilaulu elujõulisust. "Ma arvan, et alles praegu saavad inimesed aru, et koorilaul oli nende hingele väga vajalik," mõtiskles Kiivet. "Ma tunnen seda oma nahal nii selgelt, milline puudus on elus muusika ja saalis kogetud muusikaelamuste järgi." Kiiveti sõnul õpetas viimane poolteist aastat meile oskust olla tänulik asjade eest, mis meie elus nii loomulikul moel toimuvad – nagu seda on ka kooris laulmine.

XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg võrdles koori-instrumenti läbilõikega ühiskonnast ja arvas hulgal kooridel ees olevat delikaatseid ja diplomaatilisi läbielamisi. "Praegu on väga huvitav vaadata, mis üldse edasi saab – kasvõi see, kuidas lahendatakse mittevaktsineeritud lauljate mitteosalemine või osalemine koori töös." Uusbergi sõnul tuleb raskel ajal näha ka positiivset ja ta arvab noorte laulupeo tõusvat hoopis teistele alustele. "Kui ma kandideerisin oma ideekavandiga järgmise noortepeo kunstilise juhi kohale, siis polnud koroonat veel olemaski. See, et noorte laulupeost on kujunenud koroona-laulupidu – see on olnud paratamatu."

Uusberg rääkis , et tema ise peab lauluproovide veebi teel tegemist pigem abivahendiks, kuid veebi kaudu kogu koori tegevust korraldada ta võimalikuks ei pea. "Ma kardan, et kui me nüüd peame jälle kolima veebi, siis väga paljud koorijuhid vahetavad oma ametit ja see pole enam nali," hoiatab ta. Uusberg loodab, et koorilauluga saab siiski edasi minna nii, et 2023. aastal lauluväljakul teineteise kõrval ollakse tänulikud võimaluse eest jälle ühiselt laulda.

Helilooja Mari Amor rääkis saates, kuidas on omavahel seotud helilooja ja koorijuht ning mil moel ta kooridele teosed kirjutab. Amori sõnul on kooride väga paindlikud ja sõbralikud teoste tellijad ja kooridele kirjutamist soodustab ka Amori enda kogemused koorides laulmisel. Noored koorimuusikaheliloojad Luisa Susanna Kütson ja Eerik Robert Ots jutustasid, kuidas nad koos mitme teise koorikaaslasega otsustasid pandeemia perioodil koorile muusikat kirjutada ja kuidas nad sellest tegevusest nakatusid.

Saates uuriti ka, kuidas kajab laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeede vastu Võru maakonna koorijuhtidelt, oma kogemusi jagasid Erja Arop, Cathleen Haugas ja Jane Reiljan. Võrukad on analoogselt kolleegidega mures, mil moel koolides saab alanud sügisel kooride tööd korraldada ja tunnistavad, et noorte laulupeo edasilükkumisest tulenevaid ümberkorraldused on keerulised. Lapsed kasvavad oma vanuseastmetest välja, sest koolikollektiivis osaletakse vanuse järgi, lisaks mõjutab poistekoore ka häälemurre.

Samuti arvasid Võru maakonna koorijuhid, et palgatoetusmeetme taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamise kord on pisut paindumatu ja kutsetunnistuse viieaastane kehtivusaeg liiga lühike. "Kui ma teen oma kutsetunnistuse dokumendid esimesel korral väga detailselt, kas seda ei või siis järgmisel korral natuke lihtsamatel alustel väljastada," küsis 35-aastase tööstaažiga koorijuht Erja Arop.

Koorijuht-organist Ülle Reinsoo jutustas Saaremaa Kihelkonna kiriku ansambli Collecta juubelist, koguduse naiskoori tegevusest pandeemia ajal ning praktilisest vajadusest ise kooridele laulukirjutamise ja -arranžeerimiste järele. Alanud muusikahooaega 50. korda alustav Türi muusikaõpetaja-koorijuht Tiiu Schüts võrdles kooris laulmist jalgrattasõiduga ja rääkis tähendusrikka loo Rene Eespere laulu ja Türi kirikukellade kokkukõlast.