"Luukamber" küsib: Quo vadis, noorte laulu- ja tantsupidu?

Foto: Vladislava Snurnikova/ERR

Laulupeod on edasi lükatud nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, sama saatus tabas eestlaste laulupidu Ameerikas. Kuidas edasi? Mismoodi hoida elus koorimuusikat, kui pandeemia põhjustatud rohkem kui aasta pikkune paus sunnib lauljaid oma harrastusest loobuma ja koorijuhte ametit vahetama? Klassikaraadio koorimuusikasaade "Luukamber" uuris, millist lõivu peab maksma laululaeva kursimuutuse eest.

Eestis tuleval suvel toimuma pidanud noorte laulu- ja tantsupeo edasilükkamise teemal spekuleeriti juba mitu kuud, kuid vastava komisjoni otsus jõustus alles mõni nädal tagasi – kaaluti kõiki variante-võimalusi, aga piduliste üleüldise turvalisuse ja tervisliku hoolimise nimel tuli tänase pandeemia segadusele alla vanduda. Klassikaraadio sünnipäeval, 1. aprillil andis SA Laulu- ja tantsupidu teada, et XIII noorte laulu- ja tantsupeo õppeprotsess pikeneb aasta võrra. Aastal 2022 toimuma pidanud suursündmus sai ettevalmistuseks aega juurde terve aasta ning pidu peetakse suvel 2023. Vähem on pööratud tähelepanu tõigale, et edasi lükkub ka üldlaulupidu – suur laulu- ja tantsupidu peetakse aastal 2025, mitte 2024.

Ka Leedu otsustas noortepeo edasi lükata ja seda juba teist korda. Noortepidu on planeeritud toimuma 2022. aastal ja suur laulupidu korraldatakse aastal 2024. Leedu riikliku kultuurikeskuse direktor Saulius Liausa ütleb edasilükkamise põhjusi loetledes, et kõige suuremas kimbatuses ongi just koolide kollektiivid, sest klassides vahetuvad igal sügisel õpilased ning muusikaõpetajal tuleb luua täiesti uued koosseisud.

Leedu muusikaakadeemia kooridirigeerimise õppetooli professor, hinnatud helilooja ja Leedu kooriühingu kauaaegne president Vytautas Miškinis ütles Leedu kooridest rääkides, et olukord on kindlasti kehvem kui Eesti kooridel. "Meil on paljud koorid lõpetanud tegevuse ja internetipõhine musitseerimine on lauljad pigem pannud valima teisi hobisid," sõnas ta.

Miškinis rääkis, et veebiplatvormidel tegutsemiseks ei ole paljudel võimalusi ega soovigi. Tema enda kogemused kooride veebitöö osas on pigem kehvemad, lauldakse väikeste gruppidega või individuaalselt, kooride kvaliteet on langenud ja paljud koorid ootavad lihtsalt paremaid aegu.

Seevastu Läti otsustas, et eelmisel suvel edasi lükatud laulupidu toimub vaatamata kõigele eeloleval suvel, lõplik otsus peo täpsema korralduse osas võetakse vastu mai esimeses pooles. Läti laulupidude üldjuht Ints Teterovskis kinnitas, et juba korra edasi lükatud laulupidu peetakse – moel või teisel – eeloleval suvel ilmtingimata.

"Me peame seda tegema," ütles Teterovskis. "Viimasest noortepeost on möödas kümme aastat. Kui me ka seekord noortepidu ei korralda, siis on selle mõju kogu Läti laulupeoliikumisele katastroofiline."

Teterovskis juhtis tähelepanu sellele, et Lätis on pidu kergem korraldada, sest repertuaar on kõigil ammu selge. Laulupidu ei korraldata seal aga mitte traditsioonilisel moel, vaid sündmused on hajutatud üle kogu suve ning jõuavad otsaga suisa järgmisesse kooliaastasse välja. Koolikollektiivide vilistlased löövad peol kaasa, sest Teterovskise sõnul läheb muidu laulu- ja tantsupeo kogemus kaotsi tervel põlvkonnal. Samal ajal arvab Teterovskis, et pandeemia mõju kõigi Balti riigi laulupidudele on ennustamatult suur, lauljate arv väheneb ja koorijuhid on kaotanud töö, motivatsiooni ja palga ning paljud vahetavad varsti töökohta või on juba asunud uuele ametipostile.

Kas laulupeorepertuaari omandamiseks saadud lisa-aasta tekitab kollektiivide tööplaanides kergendust või sootuks segadust? Noortele öeldakse alati, et neil on terve elu ees, aga kui suur on nende pettumus, et laulupeole ei pääse? Kuidas praegu käib töö muusikatundides ja kas algklasside õpilased teavad, mis on laulupidu? Kuidas mõjub noorele inimesele kollektiivis musitseerimine ja millest jääb ilma laps, kes ei saa laulda? Oma kogemusi jagas Tallinna Ülikooli muusikadidaktika dotsent Tiina Selke.

"Koosmusitseerimine, eriti laulmine, on emotsionaalne tegevus, seda ei saa teha kontaktivabalt", nentis ta. Selke sõnul on lapsed tavaliselt laulupeoga kokku puutunud väga varases eas ja laulupeolt mingil põhjusel eemale jäämine võib jääda hinge kogu eluks.

Tartu Tiigi Seltsimaja koori- ja puhkpillimuusika peaspetsialist Riho Leppoja on aastaid korraldanud koorisündmusi ning tema õlul oli laulupeo 150. aastapäeva puhul Tartus toimunud mitmepäevane festival. Leppoja sõnul on üleüldine stress nii lauljate kui koorijuhtide hulgas suur – teadmatus ja kindlustunde puudumine on viinud lauljate kooridest eemalejäämise ja mõnel juhul koorijuhtide ametivahetuseni välja. Vaatamata e-keskkonnas tegutsemisvõimalustele paljud koorid pandeemiat üle ei ela.

"Virtuaalne keskkond on käepärasem siiski nooremale põlvkonnale lauljatele, näiteks Tartu Noortekoorile see sobib," sõnas Leppoja ja loodab, et pärast pandeemiat jäävad kooride juurde parimad lauljad, kellega koos ehitatakse üles uus laulupeokoor. "Pole mõtet ilustada, stressi on tõepoolest väga palju. Samas on mu süda rahul, et noortepidu lükati edasi aastasse 2023, teisiti ei oleks see enam olnud mõeldavgi."

XIII noorte laulupeo segakooride liigidirigent, pedagoog ja aastaid laulupidude korraldamisega seotud Raul Talmar kommenteeris laulupeo edasilükkamist järgmiselt: "See otsus toetus laulupeoprotsessi tundvate inimeste arvamusele."

Talmari sõnul on pandeemia mõju kooridele kaua tunda, kuid ka positiivseid laene tulevikku saab juba praegu pakkuda: tehniliste platvormide kasutamine laulupartiide õppimiseks või uute lauljate vastuvõtmisel võib jääda kasutusele ka edaspidi. "Inimlikku kontakti aga ei asenda mitte üks tehniline vidin," oli ta resoluutne.

Talmar arvab, et noortepeo ja suure laulupeo edasilükkamise eest maksame kallist hinda, sest osa noori pidulisi jääb protsessist kõrvale. "Sellest on väga kahju," ütles ta ja lisas, et usub, et meedial on suur roll pärast pandeemiat inimeste kooridesse tagasitulemise osas. "Raadios rohkem koorilaulu, samuti televiisoris – see kõik mõjutab meid väga."

Talmar rääkis saates ka oma koori kogemustest elektrooniliste vahenditega kooslaulmise osas ning lisas, et usub, et pandeemia siiski laulupeotraditsioonile eluohtlik ei ole.

Eesti koorid Ameerikas on samuti pandeemiast mõjutatud – töötatakse veebiplatvormidel ja eelolevaks suveks planeeritud ühine laulupidu lükati aastasse 2022. Rahvustundest õhutatud kollektiividele on eestikeelsest laulmisest ilmajäämine väga keeruline taluda ja ühislaulmise järele tuntakse suurt puudust, kinnitas koorijuht Maaja Roos.

"Lauljate pettumus ettevalmistatud laulupeo edasilükkamisest oli suur. Aga samal ajal kõik mõistavad olukorra tõsidust," ütles ta.

Maaja Roos, suure muusikadünastia järeltulija (tema vanaisa on Rudolf Tobias ja ema Helen Tobias-Duesberg) arvab siiski, et pandeemial on ka positiivseid mõjutusi: "See pealesunnitud vaikus ja järelemõtlemine loob korrastatust, sünnitab uusi ideid, loob unistusi ja aitab meil veel rohkem mõista, kui oluliselt on koorislaulmine seotud eestlaseks olemisega." 

Roosi sõnul mõistavad praegu kõik, kui tähtis on koorilaul: "Mis võiks rohkem südant rohkem vaevata, kui et laul peab vaikima." Samal ajal innustab Roos kõiki uute lootuste tekkimise tuulde ja arvab, et vaikimine on ka kasulik olnud.

Mis saab lauljatest, kes 2022 aastal veel laulukaare alla oleks saanud, kuid 2023 enam peol osalejaks ei kvalifitseeru? Erinevatest variantidest räägib saates XIII laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitam.

Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: