Eelolevaks suveks oli planeeritud mitu suuremat kooride laulupäeva, tänaseks on need kõik edasi lükatud. Kas 2022 aasta suveks planeeritud noorte laulu- ja tantsupidu toimub või on hakatud planeerima ka peo tagavaraplaani? Laulu- ja tantsupeo SA juht Margus Toomla kinnitab, et noortepeo saatus on praegu veel lahtine.

"Jah, pidu on ette valmistatud terve aasta, kuid praegu on kõik peatunud," ütles Toomla. "Ühtegi kindlat otsust praegu tehtud pole, kaardistasime sel nädalal valdkonna probleemid ja võimalused, mitmete stsenaariumidega edasi minnes püüame teha kõik, et pidu jõutaks korralikult ette valmistada."

Toomla loodab, et vaktsiini toel suudetakse siiski mingil ajal rangematest piirangutest vabaneda, kuid kindel on see, et kõik peab toimuma siiski eelkõige inimeste tervisele võimalikult turvalises keskkonnas. "Praegu on laulupeoliikumine lihtsalt tardunud ja midagi siin rõõmustavat pole," ütleb ta.

Eesti kooriühing ühendab poolteisttuhat kollektiivi ja ühingu esimees Hirvo Surva tunnistas "Luukambrile", et päris iga kollektiivi käekäiguga kursis ta ei ole. Siiski on tema sõnul kooriühingu poole pöördumine kordades kasvanud ja mitte pelgalt muredega vaid ka uue palgatoetusmeetme tõttu.

"Palgatoetusmeede on mõeldud kõikidele Eesti koorijuhtidele, kooride juhatused saavad praegu oma dirigentidele paberimajanduse kordaajamisel suureks toeks olla," sõnas ta. Surva sõnul on toetusmeetmega üle kümne aasta kestnud koorijuhi palgateemas tehtud suur samm paremuse poole. "Praegu peame arvestama, et palgatoetusmeetmega me anname nooremale põlvkonnale mingigi garantiitunde, et kooridirigeerimine on amet. See pole harrastustegevus, see on tõsine töö," ütles Surva.

Pandeemia poolt pealesunnitud digi-koorilaulu osas arvab Surva, et selle mõju kooridele on halvemad kui me oskame ette arvata. Siiski soovitab ta võtta olemasolevast nii palju kui võimalik. "Kõige tähtsam, et lauljad ei kaotaks omavahel kontakti," märkis Surva. "Iganädalane kooriproov peaks olema heas mõttes rutiin, püüdke õppida uusi partiisid, teha individuaalset hääleseadet või kuulata koos muusikat," paneb Surva südamele, et ei jäädaks koorilaulust eemale.

Eesti kooriühing oli üks üheksast muusikaorganisatsioonist, kes veebruari lõpus tegid vabariigi valitsusele ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni liikmetele pöördumise ettepanekutega, mis aitaksid muusikasektoril kriisist väljuda. Surva tõdes, et kuigi koorid praegu ei tegutse, on kulud ikkagi alles ja igasugune abi kooridele oleks möödapääsmatu. Näiteks lauljate osavõtumaks olukorras, kus paljud on jäänud tööta – mingeid makse pole osadel kooridel võimalik üldse koguda. Kooriühing peab ka väga oluliseks, et kontserdipiletite tulumaks oleks kasvõi ajutiselt madalam, et kui piirangute leevenedes taaselustub kultuurimaastik, jääksid ellu nii publik kui ka korraldajad. "Eestlased on harjunud tarbima kultuuri, see on meie suur eripära," ütles Surva.

Eesti kammerkooride liit ühines märtsi alguses kultuurivaldkonna ettepanekuga valitsusele kriisist väljumiseks ja liidu tegevsekretär Kertu Süld kinnitas saates, et kõige olulisem selle pöördumise juures oli valdkonna kokkukuuluvustunde hoidmine. "Koorilaul on pandeemia tingimustes kannatanud tohutult," nentis Süld. "Meie liidus on arvestatav osa kooridest lõpetanud tegevuse või on pikemat aega pausil. Ma kardan, et pandeemia mõjud ulatuvad väga kaugele."

Samal ajal toonitab Süld, et liit teeb kõik, et oma liikmetele nõuga toeks olla, nii on korraldatud mitmeid õppepäevi, et uue palgatoetusmeetmega paremini kursis olla.

Alates 1. märtsist hakkas rahvakultuuri keskus vastu võtma taotlusi laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetuseks. Kas huvi toetuste vastu on prognoosidekohane? Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar räägib, et dokumentatasioon kipub takerduma puuduvate või puudulike töölepingute taha. "Miskipärast on lepingulised suhted ebatäpsed ja just töölepinguga seoses on meie poole kõige rohkem pöördutud," sõnas ta. Salmar kinnitas, et kuigi töölepingu näidist keskus jagada ei saa, siis kõiki taotlejaid nõustatakse ja palgatoetusmeede on väga suur ja reaalne samm kollektiivijuhtide aastatepikkuse alarahastamise parandamiseks. "Riik on eraldanud raha kollektiivijuhtide palgaks ja meie teeme omalt poolt kõik, et see raha õigete inimesteni jõuaks," ütles Salmar.

Laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeetme esitamise üks tingimusi on kehtiv tööleping. Tööleping nõuab lisana ametijuhendit. Senini vajalikku dokumenti ei olnud, selle kirjutas nüüd vabatahtlikkuse alusel valmis Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori president Sirje Vaask, kes on dokumenti jaganud ka koorivanemate Facebooki-lehel.

"Võtke, kasutage, modifitseerige – peaasi, et me saaksime oma dirigente nüüd aidata," julgustab ta teisi. Vaask kinnitas, et ametijuhend ei asenda vajalikku kutsetunnistust, kuid on korraktne lisada töölepingu juurde. Seni puuduva dokumendi kirjutas ta seetõttu, et tahtis omalt poolt toetada valdkonda selle õrnal ajal. "Ma tunnen väga suurt puudust lauluproovide ja kontserttegevuse järgi ja ma usun, et paljud meist ei osanud arvatagi, et see laulujanu annab nii suuresti tunda. Teeme siis seni paberimajanduse korda, siis pole midagi ülikeerulist," ütles Vaask.

Piirangute tõttu on kinni ka pühakojad ja suur osa koguduste koore – kelle peamine väljund on  laulda jumalateenistustel – on praegu tööpausil. Uus palgatoetusmeede on jõudnud aga ka kirikukooride dirigentideni ning oma kogemusi koroona ajal kooriga töötamise ning kutsetunnistuse taotlemisel jagab äsja Raplamaa Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud EELK Hageri koguduse koori "Lambertus" dirigent Sigrid Põld.

"Kutsetunnistus on mul olnud kaua aastaid, siiani pole see mulle muud andnud kui hea enesetunde", rääkis Põld. "Kutsetunnistus on vajalik ja kui koorijuht on oma tööd natukenegi arhiveerinud, siis ei saa tunnistuse taotlemisega küll suuri probleeme ette tulla," utsitas ta oma kolleege. "Kutsetunnistus tähendabki ju seda, et sa teed oma tööd korralikult, käid oma kooriga laulupeol, teed regulaarselt proove ja valmistad ette kontserte, õpid uut muusikat ja uurid, mis valdkonnas toimub – seda teeme me kõik ju nagunii," lisa ta.

"Luukamber" sedastas, et vaatamata pandeemia tõttu kehtestatud rangetele piirangutele on kooridel internetiplatvormide kaudu hädapärane töö küll võimalik, kuid aastane tühimik ja jätkuv ebakindlus annab kogu valdkonnale negatiivset fooni veel kaua aega.