Juunikuus toimunud Eesti Koorijuhtide Liidu liikmete üldkogul valiti organisatsiooni uueks juhatuse esimeheks Aarne Saluveer. Saluveer ütles, et ettepanek liitu juhtima asuda tuli talle mõnevõrra ootamatult. Esialgu soovis ta leida ametisse mõne noorema ja tegusama inimese, kuid hakkas pärast ettepaneku saamist mõtlema koorivaldkonna olukorra peale.

"Ma jäin üleöö mõtlema kõikide asjade peale, mis meie valdkonnas on, ja need mõtted kuidagi viisid selleni, et kui on olemas tegus juhatus ja keegi usub, et sa võiksid sellega tegeleda, siis vist ei ole päris aus ära tõrjuda," rääkis ta saates "Delta".

Uude juhatusse kuuluvad lisaks Leiu Ryland-Jones, Kristjan Õmblus, Laine Lehto, Ode Pürg, Karin Tuul ja Ave Sopp. Juhatuse moodustamisel pidas Saluveer oluliseks võimalikult laiapõhjalist vaadet, sest koorimuusika valdkond on liiga suur, et seda juhtida ühetaolise maailmavaatega seltskonnana.

"Seetõttu oleks hea, kui inimesed ei pruugi olla alati kõikides asjades kohe samal meelel. Vahest on kasulik, kui juhatuses on inimesi, kes on sinust üsna erinevatel meeltel, siis nende meelte kokku segades saame valdkonnale kõige parema otsuse."

Üks konkreetne eesmärk on suurendada koorijuhtimise rolli muusikakoolides. Liit on muusikakoolidega teemat arutanud, kuid kokkulepeteni jõudmine võtab aega. Saluveer ei pea õigeks, et muudatusi püütaks teha kiiresti ja ühepoolselt.

"Muusikakoolidega läbirääkimine ja arutamine vajab aega. Nii et nad ise tunneksid, et nad tahavad seda teha," leiab ta.

Järelkasvu otsimisel on oluline koht ka koorijuhtide liidu noorteakadeemial. Seal saavad noored proovida, mida tähendab koori ees seismine, teiste laulma õpetamine ja lauljate innustamine. Saluveeri sõnul on varasemate noorteakadeemiate kaudu jõudnud osa noori hiljem ka muusikaerialadele. "Nii et see on täiesti produktiivne ja väga hea algatus."

Koorijuhi ametisse ei taha Saluveer noori siiski iga hinna eest meelitada. Tegemist ei ole tema hinnangul lihtsa elukutsega ning otsus peaks sündima inimese enda huvist.

Liit tahaks palgatoetuse korraldamisel suuremat rolli

Koorijuhtide töö väärtustamise üks keskseid küsimusi on raha. Liidu eesmärk on jätkuvalt, et koorijuht saaks oma töö eest piisava sissetuleku ning ei peaks oma ametit tegema üksnes õhtuti muu töö kõrvalt

Koorijuhtide liit on juba aastaid rääkinud mudelist, kus koorijuhi sissetulek toetuks kolmele sambale: üks osa tuleks kooriliikmete maksetest, teine riigilt ning kolmas kohalikult kultuurikorralduselt. Sellise lahenduse mõte on, et koorijuhi töö ei sõltuks ainult ühe koori või ühe tööandja võimalustest.

Kui need kolm allikat annaksid kokku piisava sissetuleku, oleks koorijuhil võimalik oma erialal töötada suurema koormusega. Saluveer ei luba siiski kiiret palgatõusu ega taha anda lubadusi, mida praegu täita ei saa.

Palgast rääkides peab Saluveer oluliseks ka juba olemasoleva riikliku toetuse toimimist. Tema sõnul ei ole toetusele registreerumine koorijuhtidele peamine probleem. Suurem mure on see, kuidas toetust hiljem aruandluses tõendada ja millest nõuete puhul täpselt aru saada.

Liit kavatseb Rahvakultuuri Keskusega kohtudes kaardistada, millistes kohtades koorijuhid toetuse kasutamisel kõige rohkem hätta jäävad. Lisaks on plaanis teha lihtne õppevideo, mis aitaks toetuse taotlemist ja kasutamist paremini mõista.

Lisaks näeb ta, et koorimuusikaga seotud toetuste korraldamisel võiks olla suurem roll valdkonna enda organisatsioonil. Ta peab seda põhjendatuks, sest kooriühingul on tema sõnul kõige parem ülevaade koorijuhtide tegelikust tööst.

Samas ei pea Saluveer praegu võimalikuks öelda, et toetuste liikumine kooriühingu alla vähendaks kindlasti bürokraatiat. Selleks tuleb esmalt juhtumite kaupa läbi vaadata, millistes kohtades süsteem praegu tõrjub.

"Üks on kindel, et kooriühing tahaks sättida palgatoetuse saamise selliseks, et see vastaks küll seadusandlusele, aga et oleks hästi lihtne ja koorijuhid saaksid sellest aru," selgitas ta. "See on ju riigi raha, mida meie saame enda toetuseks ja see on väga tähtis."

Kutsetunnistuse süsteemis on liiga palju komistamiskohti

Koorijuhtide tööga seotud teine oluline küsimus on kutsetunnistus. Saluveeri hinnangul vajab ülevaatamist nii tunnistuse kehtivusaeg kui ka viis, kuidas kogenud koorijuht oma pädevust tõendab.

Ta peab probleemiks seda, et kutsetunnistuse süsteemis ei pruugi kogu koorijuhi tegelik töö ja enesetäiendamine piisavalt hästi arvesse minna. Näiteks võib koorijuht käia koolitustel või olla ise teistele koolitajaks, kuid see ei pruugi tähendada automaatselt kutsetunnistuse jaoks vajalikku arvestust.

Eraldi probleem on kogenud koorijuhtide puhul. Saluveer peab põhjendatuks küsimust, miks peaks aastakümneid seda tööd teinud inimene uuesti formaalselt tõestama, et ta on koorijuht.

Lisaks raha ja kutsetunnistuse küsimustele peab Saluveer oluliseks, kuidas koorijuhid omavahel erialast suhtlust peavad. "Minu arust meie erialasisene suhtlus on üsna hõre ja sumbunud," nentis ta.

Ta tahaks näha rohkem arutelusid selle üle, kuidas kooridel ja koorijuhtidel päriselt läheb ning erialane suhtlus piirduma kontsertide ja projektide reklaamimisega. Liidu roll võiks seejuures olla pakkuda selliseks aruteluks kohta.

Laulupidu ei sünni iseenesest

Koorijuhtide nähtavuse suurendamine ühiskonnas on üks Saluveeri uue ametiaja eesmärke. Selle juures peab ta oluliseks meelde tuletada, et Eesti koorikultuur ei püsi ainult suurte sündmuste najal. Laulupidu on tema sõnul võimalik ainult siis, kui enne seda on olemas koorid ja inimesed, kes neid aasta-aastalt juhendavad.

"Koorijuht on veel selline huvitav keskkoht, sidus isik loovisikute ja siis nende vahel, kes seda loomingut oskavad väärtustada või tahavad läbi oma hinge peegeldada," kirjeldas ta.

Selle töö nähtamatus on Saluveeri sõnul üks põhjus, miks koorijuhi rolli on ühiskonnas vaja rohkem selgitada.

"Tulekahju puhul on oluline, et oleks päästja. Kuriteo puhul on oluline, et oleks politseinik. Aga kui tulekahju ei ole ja kuritegu ka pole sooritatud, siis on koorijuht väga tähtis."

Koorijuhtide rolli paremaks mõistmiseks tuleb tema sõnul rääkida ka sellest, mida koorikultuur Eesti ühiskonnale annab. Ta seob selle eelkõige laulupeoliikumise ja ühise kultuuriruumi hoidmisega.

"Kas me vajame kohta, kus me tunneme ennast siiski eestlastena, hästi ja uhkelt, või et meie lapsed laulavad ja rõõmustavad muusikaliste ja väärtuslike tekstidega," kirjeldas koorijuht.