Koorilaulmises nähakse viiruse levimise ohtu, veebikooriga kaasnevad aga mitmed mured

Klassikaraadio saates "Luukamber" arutati laupäeval selle üle, kuidas koroonaviirus koorilaulu mõjutab. Oma arvamust jagasid viroloog Irja Lutsar, Eesti muusikakoolide liidu juht Jaanus Kann ning dirigendid Veronika Portsmuth ja Hirvo Surva.

Augusti lõpus avaldas viroloog Irja Lutsar arvamusloo, kus kirjutas, et lapsed polegi nakkuse peamised levitajad ning inglise ja rootsi teadlaste uuringutele toetudes võib öelda, et ka õpetajate nakatumine pole suurem kui teiste elukutsete esindajatel. Muu hulgas kirjutas Lutsar ka, et laulukoorid võivad suurendada viiruse levimise riski, laulutundides oleks mõistlik hoida distantsi ja nakkuse kõrgperioodil tuleks kindlasti kaaluda laulukooride töö ajutist peatumist.

Eesti kooriühing ja Eesti muusikaõpetajate liit koostasid koostöös terviseametiga ka juhendi, mis peaks aitama muusikaõpetajal, koorijuhil ja orkestrijuhil erinevate olukordade ajal käituda.

Lutsar rõhutas raadiosaates, et ta ei arva, et laulukooride töö tuleks kohe peatada, vaid seda alles juhul, kui viiruse olukord Eestis väga hulluks läheb ja peab hakkama mõtlema, mis tunde tuleks distantsilt teha. Näiteks on Lutsari sõnul targem teha kaugõppena laulmist kui matemaatikat. "Matemaatikas on viiruse levimise tõenäsosus väiksem kui laulutunnis," ütles ta.

Laulutunni teeb Lutsari sõnul ohtlikumaks see, et tegemist on süljepiiskade kaudu leviva haigusega. Kui rääkides kukuvad süljepiisad maha ja seal peagi ära kuivavad (sest pinna peal viirus kuigi kaua ei ela), siis lauldes on rõhk suurem ja süljepiisad kanduvad kaugemale.

Eriti ohtlik on see Lutsari sõnul just noortekooride puhul, sest pidevalt igal pool ringi liikuvad noored on haiguse peamised levitajad. Haigust põevad aga raskemini vanemad inimesed, ent õnneks on seeniorkoorides enamasti vähem inimesi ja ka noortega ei puututa seal kokku.

Selleks, et viiruse levikut vältida, on mitmed kooriproovid hoopis internetis toimunud. Koorijuhid Veronika Portsmuth ja Hirvo Surva tõdesid mõlemad, et veebi teel saab kooriproove läbi viia küll, kuid need ei suuda asendada seda, mis päriselt füüsilises ruumis kokku saades toimub.

Portsmuth tõi välja, et Zoomis toimunud kooriproovides oli võimalik rohkem tegevusi kaasata – näiteks sai rohkem õppida solfedžot, kuulata muusikapalu ja teha individuaalset tööd. Puudu jäi aga muusikalisest kooskõlast. Probleeme tekitas ka see, et inimesed polnud harjunud kodus laulma. "Ma julgen väita, et see on ka harjumise asi. Tihtipeale koolilaulja on selline, et ta tuleb kooriproovi ja laulab, aga kodus ta ei laula," nentis Portsmuth.

Surva tõi aga virtuaalkooriproovide kohta positiivsena välja selle, et keegi ei saanud puududa – niikuinii olid ju kõik kodus. Aeg-ajalt liitusid koorilauljatega ka nende teised pereliikmed, kes samuti laulda soovisid. "Seda oli niivõrd tore vaadata tegelikult," ütles Surva.

Ta tõdes aga, et tänapäevases nutimaailmas võiks koorilaul olla siiski asi, mida ei tehta erkaanide vahendusel. "Muusikat ei saa teha läbi aparaatide," rõhutas ta. Surva lisas ka, et veebiproovis osalevad koorilauljad peavad olema muusika alal keskmisest haritumad ehk tundma väga hästi nooti, sest muidu ei tule proovist midagi välja.

Ka Eesti muusikakoolide liidu juht Jaanus Kann tõdes, et laulmise puhul on siiski oluline, et lauljad päriselt kokku saaks. "Muusikaõpetuse ja üldse selle koolimuusika kõige kaalukam komponent on ühisus. Mitte lihtsalt see, et sa õpid selle laulu ära, vaid sa õpid ka oma häält teistega kokku panema," selgitas ta ja lisas, et koolis laulmist ei tohiks siiski ka ära keelata.

Kannu sõnul on võimalik rakendada n-ö ettevaatusabinõusid, mille asemel laulutunde ja kooriproove turvalisemaks teha. Näiteks peaks igal lauljal olema oma noot. Olgugi et pinna peal viirus kuigi kaua ei püsi, on ühte nooti lugevad lauljad teineteisele lähemal ja sülg võib üksteise peale pritsida. "Kui ma vaatan kasvõi, kuidas ma ise laulan vahel, siis näiteks saksakeelset laulu lauldes on see noot ikka süljepritsmeid täis," rääkis Kann.

Lutsar lisas, et viiruse levikut aitab vähendada ka see, kui ruume pidevalt tuulutada ja koor näiteks mitmeks grupiks jagada. Portsmuthi sõnul töötakse rühmadeks jagatud kooriga aga lihtsalt enese harimise nimel ja see, millisele tulemusele töötatakse, hägustub.

Lutsar rõhutas ka, et kooriproovides ja laulutundides on kindlasti oluline ka nimed kirja panna, et juhuks, kui selgub, et keegi lauljatest koroonaviirust põeb, oleks võimalik tuvastada, kes temaga samas ruumis viibisid. Samuti soovitas viroloog telefoni tõmmata Hoia rakenduse.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Luukamber"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: