Tänavu suvel tehti täiendavaid uuringuid kahe erineva projektiga 160 000 euro eest.

"Teist sarnast Eestis ei ole, kui skulptuurikonservaator tuleb, süveneb, puhastab ja näitab, milline see kivi tegelikult on, ja toob välja need meistrioskused. Geoloogide abil on ka välja tulnud, et tegemist on kohaliku Valjala kiviga, mis on olnud 13. sajandil tõepoolest väga kvaliteetne materjal," ütles Tallinna Ülikooli professor ja Valjala kiriku uurimisprojekti juht Kersti Markus.

Samas jääb ikkagi veel saladusi ka peitu. Otsitud puukirikut selle kiriku põranda alt siiski ei leitud.

"Küll oleks tahtnud leida kõige esimest puukirikut, aga me enam-vähem kujutame ette, kus ta siin kiriku sees enam-vähem võiks olla, kusagil võidukaare osas, sest matused juhivad meie tähelepanu kiriku asukohale, aga hauakastid hilisematest perioodidest on kogu selle pinnase ära rikkunud," sõnas Markus.

Selgemaks sai ka see, kuidas tuleks kirikut remontida ja restaureerida nii, et see jätkuvalt ohutult püsiks. Laepalgid on kunagi pandud selleks, et kiriku seinad laiali ei vajuks, aga mõningad praod on lakke ikkagi tekkinud. Nüüd on teada, milliseid töid tuleks ette võtta, et hoone stabiilselt püsiks.

"Meil on siin kõige vanem kirik Eestis ja samas on väga suur oht, et seinte väljavajumise tõttu võib võlv sisse kukkuda," sõnas Markus.

"Vaja on erinevaid töid teha. Meie suurem edasiminek oleks viilud, kus viiluplaadid hakkavad alla kukkuma, tugipiidad tuleks korda teha, et saaks edasi katust teha, võlv tuleks ära restaureerida, et inimestele krohvi pähe ei kukuks. Töid on erinevaid," ütles restauraator Ando Siim.

Samas saab faktidele tuginedes omakorda oletada, et Valjalas on kunagi elanud ikka rikkad saarlased.

"Siin lähevad meie uuringud kokku Marika Mägi uuringuga, mis puudutavad Valjala linnust ja sakraalehitis võis siin olla juba päris 13. sajandi alguses, kui linnus oli oma võimsuse tipul. Ehk siis tuleb otsida ehitajaid või neid, kes kiriku ehituse taga on, sealt linnusest. Need on muidugi saarlased, Eesti ülikud!" ütles Markus.