Valitsuse vahetus laulu- ja tantsupeo seaduse ettevalmistamist ei väära

{{1610723040000 | amCalendar}}
Tantsupidu
Tantsupidu "Minu arm". Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

2020. aasta suvel tutvustas kultuuriminister Tõnis Lukas mõtet luua laulu- ja tantsupeole oma seadus. Nüüd tuleb erakond Isamaa liikmel Lukasel koos valitsusega lahkuda, aga see seaduse ettevalmistamist ei väära. Seda loodab vähemalt kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

"Selle taga on väga suur valdkond ja me ei ole toimetanud ainult ministeeriumi poole pealt, vaid tegutsenud koostöös oma valdkonna esindajatega," rääkis Pedanik.

Koos laulu- ja tantsupeo korraldajatega kokku pandud töögrupp on tänaseks juba tihedalt koos käinud. Esimese ametliku dokumendi – seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse – loodavad nad valmis saada selle aasta teise kvartali jooksul.

"Ära tuleb kirjeldada need probleemsed kohad laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning pakkuda erinevaid lahendusi, kuidas see võiks seaduses välja näha," selgitas ta.

Selles, et uut seadust oleks tarvis, on ministeerium ja peo korraldajad veendunud.

"Ühiskonnas on tekkinud arusaam, et see kõik ongi hästi lõbus ja tore. Ka nimi iseenesest ütleb, et tegemist on peoga," tõdes Pedanik. "Aga selle ettevalmistamise taga on suur organisatoorne töö ja me vajame tööjaotust."

Kunagi algatatud rahvaline liikumine ja vabatahtlikkus ei ole Pedaniku sõnul laulu- ja tantsupeo traditsiooni mõistes jätkusuutlik.

Seega võiks uues seaduses laulu- ja tantsupeo sihtasutus, Tallinna lauluväljaku haldaja, aga ka kohalikud omavalitsused saada konkreetsed ülesanded. Samuti tuleb Pedaniku sõnul arvesse võtta veel rahvusringhäälingu rolli laulu- ja tantsupeo kajastamisel.

Kuivõrd laulu- ja tantsupeo traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, siis tuleks Pedaniku sõnul mõelda ka sellele, kuidas seda pärandit hoida ja tulevaste põlvede jaoks säilitada.

"Meil on ju küllalt näiteid varasemast, kus meil ei olegi säilinud eksemplare laulu- ja tantsupidudest. Anti otse-eetrisse ära ja koopiaid ei säilitatudki."

Lätis ning Leedus on laulu- ja tantsupeo seadused olemas. Muuhulgas kirjeldavad lätlased oma seaduses ära ka selle, kuidas tuleb suvist pidu rahastada. Peo korraldamiseks ja ettevalmistamiseks peavad riigieelarves olema eraldi vahendid. Pidude vahelisteks ajaks mõeldud toetus ei tohi aga aastate lõikes väheneda. Ka selle on lätlased seadusesse pannud.

Pedaniku sõnul on seadust ettevalmistav töögrupp kohtunud nii lätlaste kui leedulastega ning mõlemast riigist saadud tagasiside näitab taaskord, et laulu- ja tantsupeo seadust oleks tarvis.

"Muidugi ei määratle ükski seadus ära rahanumbrit. Aga see protsess, kuidas see eelarve kujuneb ja kuidas neid planeeritakse, see võiks küll olla," tõdes ta.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: