"Analüüs näitab, et motiveeritud juhendajaid jääb üha vähemaks ja noori ei kipu peale tulema, kui töötasu on madal ja valitseb ebakindlus sotsiaalsete garantiide osas. Valitsus on mõistnud, et meie laulu- ja tantsupidude liikumise elujõu seisukohast on praegused otsused määrava iseloomuga," sõnas Lukas.

Kavandatav toetus peab laulu- ja tantsupidude liikumises osalevatele kollektiivide juhendajatele tagama stabiilse sissetuleku, mis on võrdne riikliku kultuuritöötaja palgaga [kultuuritöötaja palga alammäär on praegu 1300 eurot – toim]. Ettepaneku järgib maksab riik toetust kollektiivi juhendaja tööandjale, kes on kollektiivi juhendajaga sõlminud töölepingu. Tööandja peab kandma vähemalt 50 protsenti juhendaja tööjõukuludest koos maksudega.

Rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse ettepanek lähtub kultuuripoliitika põhialuste dokumendist aastani 2020 ja valitsuse tegevusprogrammist. Mõttekoja Praxis tehtud uuringust selgus, et laulu- ja tantsupidude kestvus ei ole iseenesestmõistetav, sest üle poole praegustest juhendajatest suunduvad peatselt pensionile ning alla 35-aastaseid on juhendajate seas vaid 15 protsenti.

Muuhulgas selgus uuringust, et juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ega ravikindlustust ning valdkonnas levinud tähtajalised lepingud jätavad juhendaja mitmeks kuuks igasuguse sotsiaalse kaitseta. Seda tahabki kultuuriministeerium välja töötatud palgatoetuse süsteemiga ja koostöös omavalitsuste ning harrastajate endi panusega lahendada.

Toetusmeetme töötasid välja kultuuriministeerium ning laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid. Tuleval aastal on tarvis toetusmeetme elluviimiseks 2,7 miljonit eurot, 2022. aastal 4,5 ning 2023. aastal 5,8 miljonit eurot. Lõplikult selgub meetme rahastamine sügisel, kui valitsus arutab riigi eelarvestrateegiat aastaiks 2021 kuni 2024.