"Kindlasti meie professionaalsete kollektiivide jaoks oleks ühte nii-öelda filharmoonikute saali tarvis ja sellises suurusjärgus nagu ettepanek Kaarli puiesteele tuleb, meil ka niisugustele nõuetele vastavat saali ei ole, aga loomulikult tuleb kaaluda seda sellel taustal, millised on Eesti kultuuri üldised vajadused ja võimalused ja selliseid väga huvitavaid ja vajalikke projekte on kindlasti teisigi," rääkis Lukas selle kohta, kas Tallinna üldse on vaja veel kontserdisaale.

Lukase sõnul pole Eestis ka kaasaegset ooperiteatrit, nii et Tallinnas on lausa kaks suurobjekti ettepanekut. Veel on üle Eesti keskmise suurusjärgu ideid, nagu Läänemere kunstisadam Pärnus, Pärdi muusikakeskus Rakveres ning väiksematest ideedest on olulised näiteks Anu Raua keskus.

"Ideid tuleb ja eks riigikogu hakkab neid kaaluma, kas me vajame niisuguseid sümbolobjekte selle loetelu jätkuks, nagu olid Kumu, ERM ja Muusikaakadeemia või on vaja rohkem regionaalset tasakaalu ja kultuuriobjekte igale poole," ütles Lukas.

Lukas rõhutas, et riigikogul on seda otsust langetama hakates väga kõrge autoriteedi krediit ja kaalutakse nii regionaalset tasakaalu kui ka seda, et jätkata suurte sümbolobjektidega. Lukase sõnul tuleb see arutelu kindlasti Eesti kultuurile väga vajalik.

Kultuuriminister kinnitas, et avaldusi konkursile saab esitada augusti lõpuni, kuid riigikogu otsuse tegemisel mingit kindlat tähtaega ei ole.

"Enne 2024. aastat sellest kultuurkapitali rahast neid objekte rajama ei hakata. Muidugi on alati võimalik, et kui me otsustame nimekirja ära, millised on järgmise aastakümne või kümnendite olulised kultuuriobjektid Eestis, et siis neid hakata rajama ka eelarve raha eest, sest lõpuks need kolm suurt objekti, millest me rääkisime, ei ole ju ainult kultuurkapitali raha, vaid riik hakkas eelarverahast seda juba ette investeerima, nii et võimalus on leida allikaid," lausus Lukas.

Lukase arvates on riigikogus aega tegelda sellega terve järgmine hooaeg.

"Peaasi, et kõik kaalutakse ära ja see tuleb väga põnev ülevaade," sõnas Lukas.

Minister märkis, et tema kindlasti toetab seda, et objektid võiksid olla regionaalselt võrdsemalt jaotatud, mitte ainult pealinna investeerida.

Lukas sõnas, et pakkumisi tuleb vaadata ka laiemalt ja kui need on olulised, siis ka mujalt raha sinna panna, mitte ainult kultuurkapitalist.

"Investeeringud tuleb ära teha, sest Eesti kultuuril on palju olulisi ideid," ütles Lukas, lisades, et kultuurivaldkonnas on suur remondivajadus ja on muinsuskaitseobjektid, mis vajaksid raha kohe.

"On nimekiri olemas, mida ma valitsusele olen ka juba esitanud, et saaks ka kiirete investeeringute kavas kultuurile olulise osa," ütles Lukas.