Riigikogu ees on keeruline valik, sest kultuurkapitali seadus lubab toetada üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa objekti rajamist, kuid ettepanekuid tehti 29 kultuurirajatise kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ilmselt me seadust lahti võtma ei hakka, loodetavasti, ja see tähendab seda, et nendesse objektidesse saab samamoodi suhtuda nagu eelmise finantseerimisperioodi alguses, et kui kaks on ehituses, siis kolmandaga võib algust teha," rääkis kultuurikomisjoni aseesimees, Reformierakonna liige Heidy Purga.

Et pääseda nende kahe-kolme kultuuriehitise sekka, mille rajamist või renoveerimist hakatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist kultuurkapitali vahenditest toetama, peab ehitis vastama teatud tingimustele. Näiteks peab see olema oluline kogu Eesti kultuurile, nagu on olnud varasemad - Kunstimuuseum ja Eesti Rahva Muuseum - ning oluline on regionaalsuse põhimõtte järgimine.

"Meil on esimesel kohal kultuuripõhimõte ja regionaalsust tuleb siiski vaadata, sest räägi kellega tahad, ega Ülemiste järve või Maardu järve taga Eesti ära ei lõpe," ütles kultuurikomisjoni esimees, Keskerakonna liige Aadu Must.

Et jagamisele läheb aastas kaheksa miljoni euro ringis, on komisjoni esimehe hinnangul tähtis leida projektile kaasfinantseerimine.

"Kuna rahastus on pingeline ja on ikkagi vaja, et kogu elu ei läheks objekti valmimist oodates, siis kaasrahastus kindlasti on üheks plussiks," sõnas Must.

Ta lisas, et mõnel objektil on kaasrahastuseks juba valmisolek saadud.

Teisipäeval otsustas komisjon, et esialgu kutsutakse kõik ettepanekute esitajad kuulamisele, mis algab esialgsete plaanide kohaselt oktoobris.

Kuulamistega peaks sõelale jääma kuni kümme ettepanekut, millega edasi minna.

Lõpliku otsuse, millise kolme objekti ehitamist või renoveerimist kultuurkapitali vahenditest toetada, teeb kultuurikomisjoni ettepanekul riigikogu.