Jakov Rubinšteini kogu on Eesti Kunstimuuseumis ka varem tutvustatud – erakogu näitused toimusid Kadrioru lossis 1966., 1976. ja 1978. aastal. Praegune näitus on osa Mikkeli muuseumi 25. aastapäevale pühendatud programmist.

Jakov Rubinstein (1901–1983) kuulus esimesse sõjajärgsesse kunstikogujate põlvkonda, kes alustas nõukogude korra poolt kahtlaseks peetavat kollektsioneerimist 1950. aastate teisel poolel, vahetult pärast Stalini surma. Rubinsteini kollektsioon oli mitmes mõttes erandlik: see paistis silma oma arvukuse ja kõrge kunstilise kvaliteedi poolest, ka kunstnike valik polnud tavapärane – Rubinštein kogus Vene avangardset kunsti juba siis, kui see kui "vaenulik formalism" oli ametlikult keelustatud.

Teiseks eripäraks tema kunstikogus oli kogumise aluseks olnud esteetiline printsiip, mitte vaid kuulsate nimede ihaldamine – suurmeistrite kõrval ostis ta ka vähetuntud, samuti represseeritud kunstnike pärandit. Lisaks sellele iseloomustavad kogu kaks temaatilist suunda: lavakujunduste ja teatrikostüümide eskiisid ning tema kaasaegsete intellektuaalide ja loovisikute graafilised portreed.

Jakov Rubinšteini sidusid Eestiga perekondlikud sidemed, siin elas veel 1920. aastatest tema venna perekond. "Suviti Tallinnas ja Käsmus viibides ning kunstimuuseumis oma näitusi korraldades, suhtles ta siin nii kunstiajaloolaste kui ka kunstikogujatega. Rubinšteini kollektsiooni näituse lisamisega Mikkeli muuseumi juubeliaasta näituste programmi soovib muuseum tähelepanu juhtida nõukogude perioodi kunstikogumise probleemistikule ning selle uurimise keerukusele," kirjeldas Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Näitus "Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu" on Mikkeli muuseumis avatud 30. aprillini 2023.