Iga päev ilmub arvustusi näitustest, etendustest ja kontsertidest. Infoküllasel ajastul leiab tekste lisaks paberkandjatelt ka internetiavarustest, sh erablogidest. Kui sõna saab avalikuks, hakkab tööle masinavärk, mis ei pruugi aga loogika seaduspärasustele alluda. On ju sõnal võim kujundada teiste arvamust positiivses, aga ka negatiivses mõttes. Kuivõrd on seega sõna enam selle oma, kes ta kirja paneb?

Vestlusringis "Istutud ja loetud tunnid" arutlesid kriitikud Maria Helen Känd, Valle-Sten Maiste, Hanno Soans ja Hedi-Liis Toome kriitiku rollist ning vastutusest kultuuriväljal. Kui palju võiks enne kirjutama hakkamist tagumikutunde teha ning mida ja kui palju lugeda? Jutuks tuli ka võimalikkusest või võimatusest püsida sõltumatu ajastul, mil kõik on turundus; ning otse loomulikult uurime, kuidas jääda kriitika kirjutamisel ellu Eesti väikeses skeenes.