Haridus- ja teadusminister nimetab riigikantselei tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul keeleameti peadirektoriks Martin Eessalu. Uue juhi ametiaeg algab järgmise aasta 1. jaanuaril ja kestab viis aastat.

Eessalu võtab teatepulga üle Ilmar Tomuskilt, kes juhtis keeleametit 30 aastat. "Ta on väga väärikalt ja pikalt seda ametit pidanud ja mis mul muud üle jääb, kui jääda iseendaks, kõik teised on ju võetud, nagu öeldakse," vastas Eessalu "Vikerhommikus" küsimusele, kuidas ta plaani ametit juhtima hakata.

Eessalu tõi välja, et keeleameti ühed olulisemad ülesanded on järelevalve ja keelepoliitika toetamine. Viimase alla kuuluvad muu hulgas eesti keele maine edendamine ja täiskasvanute keeleõppe koordineerimine. Millised tema esimesed suured plaanid keeleametis on, uus juht ei avanud, sest tema praegune ettekujutus ameti tööst põhineb välisel vaatlusel.

"Ma täiesti teadlikult ei lähe kuskile väga sügavatesse teemadesse, sest see lihtsalt ei ole kohane praegu. Teiselt poolt ei ole olnud võimalust sisse elada. See sisseelamine annab kindlasti täieliku sügavuse, et päriselt väiteid teha, aga kindlasti on oluline järelevalve. See, mille poolest keeleamet on kõige rohkem tuntud. Selle kõrval on ilmselt vaja rohkem rõhku panna sellisele ennetavale poolele."

Samas tõi ta välja, et järelevalve kõrval tahab ta rohkem tähelepanu pöörata ennetustööle.

"Kui rääkida, mida ennetus teeb, siis see on muu hulgas partnerlus ettevõtete, tööandjatega ja loomulikult inimeste endaga. Põhiline eesmärk võiks olla sisemise motivatsiooni tekitamine," avas ta.

Samuti tuleb tema hinnangul leida võimalusi, kuidas väike meeskond saaks oma ülesannetega tõhusalt hakkama. Näiteks tuleb töökorralduse arendamisel kaaluda ka tehisintellekti võimaluste kasutamist.

"Igas ametis, igas töövoos on võimalik leida see viis, kuidas ning kus mõistlik ja võimalik neid võimalusi ära kasutada. Mida täpselt teha saab, selle vastuse andmiseks on nii palju vaja teada sellest, millised need töövood on, mida keeleamet täpselt oma igapäevatöös teeb. Seal on ka väga palju õiguslikke eeldusi. Siis saab sellele vastust anda," selgitas ta.

Varem on Martin Eessalu töötanud näiteks eesti keele instituudis, haridus- ja teadusministeeriumis erinevatel keele- ja teadusvaldkonna ametikohtadel ning täitnud kirjandusmuuseumi direktori kohuseid. Nende kogemuste põhjal ütles Eessalu, et eesti keel läheb erinevas vanuses inimestele jätkuvalt korda.

"Olen kohanud igas vanuses inimesi, kellel on väga tugevad arvamused. Need arvamused võivad olla konservatiivsed, liberaalsed ja seejuures need ei ole korrelatsioonis inimese vanusega," rääkis ta.

Eessalu sõnul võiks eesti keele maine edendamine aidata kaasa sellele, et inimesed tunneksid suuremat huvi keele käekäigu vastu.

"Ma ütleks, et see on selline Eesti ühiskonna ühine asi, mida ta peabki olema. Eks see, mida keele maine poolt peame edendama, ongi see, et ka muu hulgas inimestel oleks südames see, kuidas meie keelele läheb ja et tal läheks aina paremini."