Kas loovkirjanduse töötoad aitavad kaasa "suurele kirjandusele", kas romaanivõistlus aitab sünnitada " suurt romaani"? Kas meil on aega lugeda raamatuid? Mis on see "valmisolek" lugeda ja kirjutada? Nendele küsimustele püüdis saade vastata.

Miks tõmbab Tiina Kirssi enam tõlkekirjanduse poole? "Eesti kirjandusel võiks olla suurem sünergia sellega, mis toimub maailmas," vastas Kirss.

Nobeli kirjandupreemia valguses tõi Kirss esile algse põhimõtte, et Nobeli preemiat vääriva kirjaniku teos võiks olla maailmaparandaja, idealistlik teos. "Kirjanduse kaudu mõeldakse," ütles Kirss, selgitades "idealismi". "Kirjandus võib olla kui teekond sõnastatud väärtuste, kasvõi sõnastatud maitse suunas."

"Plekktrumm" vaagis koos Tiina Kirsiga, kuidas luua Suurt Kirjandust olukorras, kus nn muusikatellijaks ja maksjaks on enamasti riiklikud ja muud stipendiumijagajad. Näiteks Nobeli kirjanduspreemia väljaandjad on mures, et suur kirjandus sünnib üha raskemalt. Kirjanikud ei ole kontaktis vahetu eluga. Vaata ja kuula videost, mida arvas Tiina Kirss suure kirjanduse olukorrast ja ka sellest, miks on kirjandusteadlasel raske taluda Ene Mihkelsoni silmavaadet.