Pagulaskriisi ning võimaliku kristliku ja islami maailma kokkupõrke peale mõeldes nentis Tölpt, et tavaline Lääne-Euroopa pole enam ammu kristlik, vaid valitsev on sekulaarsus ning pühapäeva-kristlus. "Valitsevaks on saanud erinevad ideoloogiad ja mõtted, kristlus on jäänud perifeeriasse ja ta võib toetada iga indiviidi ideoloogiat," seletas ta.

Tölpt tunnistas, et tihti võib jääda mulje, et kristlased on koguaeg kõigele vastu, ka pagulastele, kuid see on liigne stereotüüp, millel ei ole alust. Ta seletas, et kristlaste jaoks on pagulaskriis selles maailmas pigem ajutine nähtus.

Teoloog rõhutas, et islami kultuur on väga lai mõiste ning kristlastel on Lähis-Ida aladel islamiga pikaajaline kogemus. "Seal on suudetud kooseksisteerida vabalt üle tuhande aasta," tõi ta välja. "Otseloomulikult on erisused ja teatav konfliktiaste, aga siin ongi küsimus, kas me suudame eri maailmavaadete ja uskumuste baasil ikkagi koos eksisteerida. Hästi lihtne on leida üles konflikt ja sellega kaklema hakata, aga palju keerulisem on leida see ühine punkt." Tölpti sõnul otsitakse tänapäeval kristluse ja islami dialoogis pigem neid ühiseid punkte ja väärtusi.

Küll ütles Tölpt, et äärmuslus kui selline, kasutab tihti kristlust ära pannes selle oma vankri ette, et leida endale ideoloogilisi toetajaid.

"Ideoloogia on hästi mugav asi," rääkis Tölpt. "Olles ideoloogias, on autopiloot peal. Me peaks mõtlema, kas me ka ühiskonnana oleme koguaeg autopiloodi peal või peaks me igas olukorras vatstavalt mõtlema, kas olla siin konservatiivsem või liberaalsem. Iga olukord tuleks vastavalt läbi mõelda. Me ei tohi muutuda laisaks." Tölpt tunnistas, et mõtlemine ja olukorrale reageerimine nõuab ka rohkem tööd ning mugavam on olla autopiloodi peal ja lihtsalt hoida ideoloogiat edasi.

Eesti ühiskonda polariseerinud teemadele mõeldes rääkis Tölpt, et ühiskonnal peab olema mingi ühine idee, mis seda koos hoiab. "Sest kui meil pole ideed, siis me võime kohe siin kaklema minna ja ei suuda üldse mingit ühist tegurit, ühist nimetajat leida, et koos olla," seletas ta. "Kui me võtame praeguse Eesti ühiskonna, siis me näeme, et tema tugev rahvuslik tendents kipub minema kodanlase tendentsi peale."

Tölpti sõnul on küsimus ka selle idee suuruses: "Näiteks eestluse idee - see võib üks hetk minna kriisi ja üks osa eestlastest võib-olla ei tunne, et nad tahavad selle natsionaalse idee keskel olla. Võib-olla tekib meil mingi muu ühine punkt."