Mustjala festivalil Saaremaal tehakse pühendus merele ja hinnatud kultuurikandjatele ({{commentsTotal}})

Collegium Musicale
Collegium Musicale Autor/allikas: Kristel Üksvärav

Seekordne Mustjala festival, mille kunstiliseks juhiks on taas nimekas tšellist Aare Tammesalu, teeb pühenduse Mustjalast pärit keeleteadlasele Paul Saagpakule ning maestro Veljo Tormisele.

Kolm päeva kestev 17. Mustjala festival algab käesoleva nädala keskel ning pakub kuulajaile kolm kontserti erinevais ettekandepaikades, olles üks olulisi märke ka tänavuse merekultuuri aasta ürituste reas.

Avaõhtu neljapäeval, 21. juulil sisustab festivaliorkester, kelle kontsertmeistriks on viiuldaja Maano Männi. Kell 19 algav kontsert toimub Mustjala Anna kirikus ning kannab pealkirja "Mõeldes Paul Saagpakule". Pühenduskavas kõlavad tuntumad väärtteosed keelpilliorkestrimuusikast: tuntud inglise meistri Edward Elgari serenaad keelpillidele op. 20 ning norra rahvusklassiku Edvard Griegi "Süit Holbergi aegadest" op. 40.

Festivali kunstiline juht Aare Tammsalu kommenteeris: "Eelkõige tahtsin avaõhtuks kokku panna kava, milles on esiplaanil iidsed ja aegumatud väärtused. Mõlemad esitatavad oopused on keelpilliorkestri kuldklassikasse kuuluvad teosed, ehk isegi selle žanri 19. sajandil loodud muusikas kõige kaunimad üleüldse, kui siia kõrvale panna veel ka Antonín Dvořáki ja Pjotr Tšaikovski serenaadid."

Järgmisel päeval, reedel, 22. juulil on festivalikavas Veljo Tormise muusika "Unustatud rahvastest", mida tuleb siia laulma kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel. Koor on teinud maestro Tormise grandioossest teosest ka heliplaadi ning kandnud kõik kuus tsüklit tervikuna ette Tallinnas Hobuveski saalis. Õhkkond kujuneb põnevaks, sest alati rahumeelse ja tolerantse Tormise muusikat lauldakse nüüd 22. juulil algusega kell 19 kunagise sõjalise objekti Ninase poolsaare rannakaitse patarei platsil.

Tormise õhtu tuleb ääretult põnev, sest Collegium Musicale on teinud valiku "Unustatud rahvaste" kõigist kuuest tsüklist: kava alustuseks, ka lõpetuseks, tsüklist "Ingerimaa õhtud", siis "Liivlaste pärandusest", "Vadja pulmalauludest", "Isuri eeposest", enim, koguni viis osa tsüklist "Vepsa rajad", ning kaks osa "Karjala saatusest".

Kolmas Mustjala festivali kontsert leiab aset laupäeval, 23. juulil algusega kell 19 Saaremaa süvasadamas ning kannab pealkirja "Meri jääb". Rannarahva pillilugude ja merelaulude õhtul esineb sealtkandi legendaarne pillimees ja laulja Rein Orn, nii akordionil kui ka lauljana.

Tallinnast pärit Aare Tammesalu hakkas Mustjala festivali korraldama ajal, mil ta töötas tšellistina Soomes, Kotka linnaorkestris. Ta ütleb, et toonane töökoht aitas tal Eestis Mustjala festivali alustada. Hiljem, aastail 2002–2005, korraldas ta festivali ka Eesti Kontserdi produtsendina. Kontsertide kunstilise juhina ütleb ta kuulajaile selgituseks veel järgmist:

"Mustjala pole ainult Saaremaa metsarikkaim vald, vaid võlub ka oma kaunite mererandade, võimsa Panga panga, iidse Tagaranna kaluriküla ja salapäraste Tuiu rauasulatusahjudega. Kultuur ja pärimus on siin au sees, rahvariided püüavad pilku, omanäolised pulmakombed ning rahvatantsud loovad meeleolu, lisaks muidugi südant soojendav saare huumor. Rookatusega elamud ja kiviaiad on hoolsasti hoitud, mõnigi neist on saanud uue elu.

Rahu ja puutumatu loodus on aastakümneid võlunud kunstnikke ja loomeinimesi, kes kadakate vahel uut inspiratsiooni koguvad või puhkust naudivad. Mustjala suved on täis merd ja muusikat, tuult ja luulet, kalavõrke ja merepilte. 1995. aastast alates on üks juulikuu nädalalõpp pannud helisema Mustjala kirikud, lähedalasuvad mõisad, vahel ka mereranna ning muud põnevad paigad. Mustjala festival on toonud kivistele karmidele randadele maailmanimega artiste ja kollektiive, tõstnud esile muusika täit ilu, mereäärse rannarahva kombeid, sitket tahet ning elurõõmu."

XVII Mustjala festival toimub 21.–23. juuli.

Festivali avakontsert leiab aset 21. juulil Mustjala Anna kirikus kell 19 ning Veljo Tormise õhtu 22. juulil Ninase poolsaare rannakaitse patarei platsil kell 19.

Kontsert "Meri jääb" tuleb esitusele 23. juulil Saaremaa süvasadamas kell 19.

Mustjala festivali kohta leiab lisainfot kodulehelt.

Toimetaja: Anette Sõna



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: